...Õhtul tulin linnast ( meeleavaldusel oli palju rahvast) ja võtsin käsile raamatu Egiptusest....tutvusin veel kord sealsete vaatamisväärtustega...jah püramiidideni me pole veel jõudnud, aga ühte ja teist kohta oleme ikka esimeste reiside ajal külastanud
kõik siin raamatus on tuttavad mõisted.....ja nii mu mõtted lähevadki kohe kaugele egiptusesse, kus on niiii soolane meri, imeilusad kalad lilled palmid, kollane kõrbeliiv, moseed, hotellid ja täiesti erinev elu võrreldes siinsega...kodumaal on ka väga armas olla ja nautida erinevaid aastaaegu....kuid vahete vahel kisub hing ikka sinna lõunapoole, kuhu sügiseti linnudki ennast sätivad...seal kaugel peale looduse tunnetan ka vana Egiptuse (inimkonna hälli) kaugete aegade hõngu....tulevad silme ette pildid filmidest ja raamatutest, milles on kajastunud vana egiptus...
kuid varsti seal kaugel Egiptimaal hakkan kindlasti jälle igatsema meie põhjamaa looduse järele, karge külma talve järele.... oma lähedaste ja kodu järele... nii see siin ilmas on, et igatset alati midagi, mis sul momendil käes ei ole..aga kui ükskord tagasi reisilt jõuan, siis on mu hing rahul, ma olen karastunud ja palju lõunamaa päikest merd nautinud....siis tunnen veel suuremat õnne elust ja loodusest, mis mind ümbritseb....imetlen viimaseid kollaseid lehti meie tamme küljes, tihaseid ja teisi sulelisi, kes ootavad toitu (vast lapsed ei unusta neid vahepeal) ja ilusaid talviseid maastikke...
kalli-kalli
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar