kalmistul

Täna pühapäev .. käisin kalmistul  oma ema ja mehe haual... neid..oli vaja enne talvetulekut korrastada...begooniad tõmbasin välja, sest külm oli  neid juba  näpistanud, aga kalmul   õitses veel õe istutatud sügislill

  Tudegina armastasin ma jalutada Tartu surnuaedades...ja tavaliselt üksinda, seal tekkis eriline tunne inimese elust ja surmast.. mõtlesin neile inimestele, kes on enne mind elanud ja sellele, et ka mina ükskord siia jõuan..otsisin ilusamaid hauakirju.. meelde jäid kaks: "lillekesed kummarduge, siin puhkab mu emake", "mööduja peatu ja mõtle, kes oled praegu sina - olin kunagi ka mina, kes olen praegu mina - saad olema kunagi ka sina" 
Otsisin ilusamat hauda ...tol ajal  meeldis mulle Pauluse kalmistul üks haud , millel seisis hall maakivi, ja sellele oli joonistatud kaunis  must leinakask.. kivi  ette oli külvatud roheline  muru... lihtne  ja kena
Minu sugulased (tädid, vanaemad,-isad) on maetud Arusaarde, siis elasime seal kandis ja nad olid kõik vene õigeusku, selleusuline kirik oli lähedal...  Vanaisa,-ema haual on  suur maakivi, traktoriga toodi kohale, sest seda kivi oli vanaisa jõudnud liigutada, ta oli suur ja tugev mees..
Tegin ka sugupuu uurimist ja jõudsin sinna välja, kus inimstel olid ainult eesnimed (19.saj.)
Aga ikkagi põnev tegevus - uurida, kes sa oled, ja kes on su sugulased....
Aga nüüd puhkan veidi ja siis tantsima... täna ju Atlantises tants!
kalli-kalli kõigile