Oi, ma ehmusin! Üks loomake roomas minu nina alt läbi ja kohe suure varva juurest ning kadus samblasse.. ma neid usse eriti ju ei karda, aga seekord küll, kaunis plääzitamise hoos liiga ootamatu, ma hirmuga isegi ei näinud, kas sik-sakid olid selja peal ja mis värvi ta üldse oli, hea veel et üle mu jala ei roomanud , hõikasin ise värisedes L-t..... pikkuse järgi arvasime L-a, et tegemist oli siiski sisalikuga.. aga võis ussipoeg ka olla. Ei, vist päris metsa all ei või edaspidi telgida, ussid ehk poegivad praegu, krt. neid teab ja pistavad mu nahka ka veel ....
oh sa mait , rabakraav on ju lähedal
See jooksebki merre ja teeb merevee seal kohal punakamaks....aga ehk rästikud sõidavad ka vahel merd vaatama!?
Mu suur varvake, mille juurest läbi roomati, väriseb veel siiani ja jääbki äkki värisema ...vat sulle minu alatine uhkustamine, et olen rabaserval kasvanud ja usse ei karda!
Nüüd käin plätudega ja jälgin igat oma sammu....tekkis vist rästikufoobia....
Nägemist Kabli, küll tuleme jälle su ilu ja merd nautima!
kui ilus!!!Vaatamata sellele....head ööd!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar