Ärkasin alles, ringutan ja sirutan siin ennast ja mõtlen, et elu on ikka ilus...mulle on antud võimalus nautida loodust, nuusutada ja vaadelda igat lillekest, imetleda lindude tegevusi..jälgida kuidas kasvavad lapselapsed...oli ju kunagi nii et lamasin aastaid gipsis, ei teadnud mis õues üldse toimus..eks seal olid muidugi ka oma võlud - sai selga joonlauaga sügada, toit pandi gipsisrinna peale, kääksutasin pillisid ja oli võimalus õppida 9-s ja osalt 10-s klassis, nii et ka siis elati...aga nüüd olen käinud juba 6 korda Egiptuses, millest ma alati unistasin kui jälgisin sügiseti lindude lahkumist...
elu lausa lillepidu..
Ei, oktoobris või novembris peab leidma jälle last.min. odava reisi ja sinna lendama....Egiptus on minu armastus! Aga praegu teen ringikese oma aias, maitsen iga puu ja põõsa küljest midagi ja siis hakkan kohvitama....kui mõnus! Tahaks oma Mari-mammukest näha, tal on täna praktika ja tuleb ehk läbi. Mul veel jalg veidi paistes, ei aidanud ka Pärnu rannas leotamine...sai ikka tennist mängides tugeva löögi..nüüd leotan teda viinaga, ei viitsi arste ka tülitada..seetõttu ise palju käia praegu ei taha ..küll ta pulmadeks paraneb (nagu öeldakse)...
ma siis läksin aeda nautima...elu on iluuuus!
kallllllllliiiiiii
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar