Eile maailma lõppu õnneks ei tulnudki. ..ma ikka läksin sel kriitilisel ajal keldri, oma nahk kõige lähedamal...L oli oma asutuse peol ja arvasin et üksi surra on halb....läksin siis keldri, kuna paljud inimesed peidavad end, igaks juhuks mina ka....
See olen mina..ronin keldrist juba välja...paksud riided ja toidumoon jäid sinna....hea et ikka hing sees on...elu kõige armsam ja eriti enne jõule ja külaliste tulekut....mamm trehvas tulema ja uuris kust ma tulen, tegi isegi pildi, ma ütlesin et käisin kartulite järel...ei julgenud tunnistada et ma nii arg olen...noortele peab ikka eeskujuks olema...
tralla-laa, tralla-laa.. elame veel!
tolmune kallistus
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar