Täna siis lähen raekoja platsile ja aitan panna tudengitel küünlaid põlema kõigile meile, kes me siberi elu maitsesime. Kuigi olen sealt elusalt tagasi tulnud ja elurõõmsaks inimeseks jäänud, aga paljudega see nii ei juhtunud...süütan küünla oma isa mälestuseks, kes kullakaevanduses orjates rikastas Stalini taoliste elu...isa surigi kullakaevanduses gaasimürgitusse...panen küünla emale, kes koos minuga elas üle need küüditamise jubedused ...kui sind viiakse kodust, kus jääb voodisse surema su vana ema, ja sind viiakse kaugele kodumaast, kõigest mis oli sulle kallis ja su üks lastest ei ole sel momendil kodus ja sa ei saagi teada mis temaga juhtub.... panen küünlad paljudele neile eestlastele, kes Siberis surid. neile lastele kes lastekodudesse sattusid.....
Eelmine aasta raekoja platsil........
inimlik kallistus teile, kes te mu blogi loete!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar