Käisin täna surnuaial, me laulusõber- suur akordionimängija oleks täna saanud 70, aga viimased aastad maadles raske haigusega ja sügisel lahkus meie hulgast...
Surnuaial olles külastasime ka Kuperjanovi hauda...tudengina seal käies sai noomitusi, nüüd oli kõik nii vaikne .....
nii imelik on mõelda, et kunagi ei tohtinud siin üldse käia, kuidas küll on see võimalik et selline aeg oli olemas! - aga ometi oli!......
kahju et nii noored eesti mehed pidid meie vabaduse eest surema....
Mõtlesin siin taas elu ja surma küsimuste üle ...ikka ei harju mõttega, et ükskord mind enam ei ole...kuidas see maailm küll ilma minuta edasi läheb!?
muusikasõbra kalm..täna tal sünnipäev ja nii palju lilli juba siia toodud...
oli väga tore ja südamlik inimene....siiralt kahju, et teda meie hulgas enam pole....kuid tema pillimäng (eriti vanad sõbrad) saadab meid kindlasti mälestusena .....
ilusat päeva
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar