poolkäpuli ronisime oma korrusele ja kohe tekki alla magama, süüa polnud aegagi..
Nii läbiloksutatuna ja soojal maal ära külmununa ärkasime öösel lõdisedes üles...õues äike, vihma sajab, meil ikka külmavärinad peal...hakkasime siis pamolli ja muid molle sisse ajama, L kukkus soojapuhuriga jändama ja lõhkus selle lõpuks päris ära....tuba külm...oi isver siiani ei saa voodist välja, mollid ka ei aita, lihtsalt peab ootama, millal paraneme..soojendus sätiti siiski lõpuks ära ja hakkas juba lõunamaine tunne sisse tulema..
toateenistus tõi süüa meile voodisse, kuigi isu nagu polegi ja sellest viinaklaasist lõhub pea nagu haamriga...ilm ei ole ka veel paranenud...ei tea kas päikest siin näemegi......Eestis oli vist ikka parem olla...ja kahju sellest pooleteistuhandesest eurost ka veel, sellega oleks saanud kodumaal kõik SPA-d läbi käia ja igasugust nalja teha
Kuid ootame ehk tuleb päike ikka lõpuks välja ja siis lööb elu särama..
aga praegu ai-ai-aaaa pea ja pee - kõik valutavad, nagu polegi tervet kohta, ja röövleid ei taha enam kunagi näha, sest küljed on sinised vastu laeva loksumisest....olen nii palju elanud ja pole veel tormisel merel olnud (vahepeal tuli Estonia hukk isegi meelde, L ütles, et kui surra siis koos, arutasime, kas jõuame kaljudeni ujuda..aga seal pole ju millestki kinni haarata)
Oi õues sajab nagu oavarrest!
tervitus teile siit kaugelt kahe hädise inimolendi poolt!
(eelmine kirjutis oli alguses valmis kirjutatud)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar