hirmul suured silmad

Ei noh, loll saab kirikus ka peksa....käin seal lõunamaal ikka seda päikest nautimas ja nautimas....ja nüüd äkki avastasin, et mu sünnimärgid on suuremaks läinus ja üldse neid rohkem kehal kui vaja...kätel jalgadel pole ühtegi....näol on juba lapsest saati kaunistus nagu indianaistel...olen neid vähktõve jutte juba ammu lugenud ja tean, et naistel on esikohal naha- ja rinnavähk. Aga pole tõsiselt asjasse süvenenud, sest olen tõmmu nahaga  (isasse) ja juba lapsest saati lähen suveti pruuniks ja kunagi nahk ei puneta.....aga nüüd imestan, miks mul neid sünnimärke aina juurde tuleb ja peale Egiptust  nahk  kiheleb ka veel....

vau üks sünnakas päris suureks juba läinud...
Ei mis siin oodata  täna padavai nahaarsti juurde (30e  eest saab ruttu).....hirmul on ikka suured silmad küll....muid tõbesid  mul ikka on ( see veel puudub nagu ütleks Juku) püüan spordiga ja liikumisega ikka seda südant tugevdada (muidu puudulikkus, rütmihäired jne), elu tahab elamist
ja  laulu, naeru, anekdootidega üks inimene lausa 101 a-ks juba elanud (info meediast)...
no mina nii pikka iga endale ei ennusta sest lapsepõlves põetud difteeria (harva kes eluga pääses),

siin ma olen kõhnakene peale difteeriat (olin Pilistvere haiglas)
  Siberis malaaria, brutseloos;
 20selt - 30selt luutuberkuloos (sai kaua ravida ja valu tunda, kipsis aastaid lamada, kuid ikka leidsin endale tegevust

esimesel pildil juba kipsvoodis, aga ümarguses kipsis lamasin 9 kuud (ikka Tln-s ikka Hiiul) - sellest pilti pole....kui istukile sain siis harjutasin viiulit (palatikaaslased käskisid tädidel mind koos viiuliga vahel rõdule viia - mina ei saa aru miks!?), akordionimängu õppisingi seal ära, kitarri ja mandoliini ma  harjutasin juba siberis

Aga hiljem  sünnitasin  lapsed , kahjuks peale poja sündi jäin uuesti haigeks ja lapsed olid mul selle talve kui mind raviti Tn-a Kadrioru lastehaiglas

siin on pildike kus ma tütrega olen (haiglas muidugi kudusin ja heegeldasin endale ja teistele jne.)
Oi, andke andeks, et ma hümni siin endale laulan..aga ehk mõnel on hea meel , et on elu kergem olnud ja tervis parem...saan sellega teistele rõõmu teha..
Ehk mõni kommenteeribki vahel mind, nii tahaks vahel kellekagi muljeid jagada...mul neid lugejaid muidu ikka on aga  kommenteerijaid netu....äkki on keegi veel elus, kellega ma seal haiglas olin, või mõni siberikaaslastest võiks ka vahel kirjutada (kuigi septembris olime koos)
Lõpetasin siis virisemise ja hakkan arsti poole  minema
Edaspidi haigustest mitte sõnagi ja põlv on ka korras peale suusatamise
suur pai teile kallikesed (ka tütrele ja S-le kes te kaugel Austraalias olete, pojal kahjuks ei ole aega blogisid lugeda, tema perega skaibit