lapselastest

Istusin eile ja vaatasin oma lapselapsi....vadistasid omavahel arusaamatut keelt...no mina olen ka ülikoolis inglise keelt õppinud ja tulin  kuidagi toime kui kuskilt välismalt helistati jne. , aga sellest keelest , mida poisid vadistasid nagu ei saanudki aru.....imestasin, et need on  poja lapsed, kes elavad Inglismaal, käivad seal koolis ja on juba nii inglaste moodi

Oleks neid nii  kodumaale vaja, et eestlaste arv ikka püsiks..aga mida teha, mida teha....pojal on seal professori koht ja teeb teadust, mida kodumaal ei saanud sel ajal teha kui tema doktori kaitses..
jah mul ei jää muud üle, kui kahel korral aastas neid näha ja kallistada...aga EL -s  on ju ka Eesti ja lend nende juurde kestab 2 tundi..... eks pea vist jalad selga võtma ja  ka neil külas käima, et vaadata seda  kivist ehitatud maja  mere kaldal ja nende elu -olu...
Aga siin ma õpetan ühte teist lapselast tantsima, on suvehommik ja  mammuke on veel öösärgis

ma ei tea kuidas mina juba selliselt pidulikkult riides olen...vist on  sünnipäev ja  ootan külalisi
Jah nii see  eluke veereb, juba lapselapsed  suured ja varsti hakkab mõni ehk mehelegi minema....imelik et elu nii kiirelt lendab!!!! Ja aegade ruttu peatada ei saa , aga võtame seda  asja nii, et igal eal oma võlud!
hommikune pai kõigile!