Kõik möödub kiirelt, kiirelt siin maailmas....Lembituga oleme juba 20 a koos elanud...Egiptusesse sõidan juba kümnes kord ja ikka olen sellesse kaunisse lõunamaasse armunud...ka suvel oli juubel (imestasin isegi, et nii vana juba olen)....nii kiirelt see eluke siis veereb...aga nagu öeldakse igal eal oma võlud
Aga paari päeva pärast tuleb mu tütreke Rootsist meile külla, sest vaja mammukese synna maha pidada..tütar on mul väga heakene ja heldekene..ta leiab alati teistele midagi anda või kinkida, seetõttu on mulgi palju Rootsist pärit riideid ja kosmeetikat
laupäeval siis mammukese sünnipäev, pühapäeval aga sõbranna Lii oma...see toimub linnast väljas ühes kalarestoranis (seal võib ise kala püüda ja ka küpsetada ja ära süüa), ei ole sinna enne trehvanud..
Issake, me pidime Lembituga ju Härmalõnga esinema minema..mis kuupäev täna on...õnneks on veel aega...pean ikka kalendrisse märkima hakkama - muidu unustan
Ja ongi septembri viimane päev käes! Kui ilus sügis on sellel aastal (aga mu linnukesed praegu nii kõvasti laulavad, et segavad mõtlemist)
aga siin olen ma mõni aasta tagasi Egiptuses
Vau, unustasin pühapäeval pidime pojaga (Inglismaal) skaipi õhtul tegema, aga me olime L-a siis õe pool!
Eks siis järgmine pühapäev teeme...aga poja lastel olid septembris sünnad (juba 9 ja 11)..saatsin neile ikka kingitused, nagu kombeks. L-i tütrepojal oli ka synna, pidime Tln-a minema, aga poiss jäi haigeks...eks siis hiljem lähe...
Voh nüüd kirjutasin kohe igast asjast, aga mul nagu mingi vajadus kirjutada...mõni päev tagasi vaatasin oma väikseid siberi teemalisi raamatukesi ja imestasin ise ka et ma neid kirjutasin...poja ütles suvel, et ärgu ma neid kaotagu ja blogi mitte kustutagu...ta tahab vanemast peast mingi raamatu kirjutada ja v-olla kasutab...praegu ta hõivatud oma professori tööga...ta olevat doktorantide dekaan..Inglismaal on selline amet ka olemas......minu aeg Tartu Ülikoolis olid ainult teaduskondade dekaanid....imestasin ise ka et mul on tööstaazi 25 a. ja ainult ülikoolis töötanud (tänu siberile sain muidugi veel kolmekortse (21 a.) juurde......aga mul ei saanudki rohkem staazi olla, sest ma olin invaliid (luutbrk.)..ka TÜ-s õppisin invaliidina ja tööle läksin teise gruppiga psühholoogia kateedrisse algul poole kohaga (kui kolmanda grupi sain siis alles täiskohaga)...kahjuks invaliidsus tööstaazi ei läinud, aga seda oli mul ju aastaid (I, II ja III-s)
Yes, nüüd ma olen terve oma elu kirja pannud...unustasin veel mehed minu elus...aga laste isa suri kahjuks noorelt (ka tuberkuloosi), muidu oli ilus mees
tema 7 venda ja õde mehe mahe haua juures ja
meie pulmapilt
ilusat päeva teile!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar