gripitan...

Oh need juunikuu tuuled on sel aastal nii külmad, et olen ennast ära külmetanud....ma ei oska haige olla...olen liiga virin....kõik kohad valutavad ja paha olla - võtan ib-ni  see  nagu veidi leevendab..aias kõik õitseb ja ööbikut laulavad nii kaunilt et isegi haige olla on mõnusam...käisin õues ja  kastsin kõrvitsaid , kurge...rohkemaks ei olnud jõudu...Lembitul pole ka aega, ta hoiab Tuuli lapsi Vaba tn., sest Tuuli teeb oma k/Õ eksameid (õpib juurat)....
Nii me siis Kittyga ja papagoidega siin koos  gripitame...papagoid ei oska mulle kaasa tunda muudkui lärmavad...tõin neile isegi salatit, et tegevust oleks ja sireli oksi samuti koorivad aga lärmata jõuavad ka.....eile käis tädipoeg külas, tõid prouaga mulle turult sinki...Lembitule oli see väga mokka mööda, mul ei ole veel söögiisu...tädipoja pere aga tõid oma lapselapse ilmunud luuletused - andekas tüdruk...lugesin luuletusi mõnuga

 Ma ka veidi luuletan aga nii lüüriline ma ei ole...ei oska haarata sellisel tasemel..
Aga, Rika, sina oled tubli - sul on tõesti andi...nii et meil suguseltsis on uus luuletaja tulemas...
Muidugi Ilmi Kolla on mu laste vanatädi ja eluaeg olen teda ülistanud...sest ta on mu hingesugulane...lamades tüdrukuna Tln. haiglas luutuberkuloosiga (tema oli seal samas need "Nukrad hetked" kirjutanud) elasin nagu nende nukrate hetkete sees, sest kuus kuud järjest ümarikus kipsis (Vaatasin filmi Anna Germanist - tal oli täpselt samasugune ..isegi jalatallad sees), hiljem kipsvoodis, ma nägin aknast ainult puude latvu...aga see luuletus oli mulle sõber (ema oli lüpsinaine ja ei saanud mind kordagi vaatama tulla - see kolhoosi orjus ju oli siis)....nii siis Ilmi Kollat ma tean vähemalt 6 luuletust peast...
Vau, ma kaldusin teemast kõrvale..praegu ma laman ja loen Rika Tapperi luuletusi ja naudin seda....
Aga õues kevad teeb oma loomingut ja loob kauneid pilte

Ja linnud laulavad mulle lausa  toas....oskan veidi ka neile vastu vilistada, minu armsad papagoikesed...olen eluaeg loomi ja linde  armastanud...kui Siberisse mu kassikene, kes mu kaelas öösiti magas maha jäi, siis lubasin emale, et tulen talle järgi....toas ahjuall elas mu lemmikkana, keda proovisin ikka rääkima õpetada....vaatasin tsirkuses (ükskord suvel käis rändtsirkus), et tehakse loomadega igasuguseid imesid......aga kana ei allunud treeningule ja ema keetis ta lõpuks supiks - ma väga leinasin ja suppi ka ei söönud....nii on siis mu lemmikutega!
Aga ilusat juunit teile kõigile.....mul hakkab lapselaps Ülikooli lõpetama ja õel kohe mitu  lõpetajad (Küll keskkooli, küll ülikooli)..nii et lilli peab kohe sületäite viisi varuma!