Istun siin aiamajakeses üksi ja joon kohvi......hing on selle ilu keskel kuidagi kurb...kus mu lapsed ja lapselapsed on!? Tahaks ikka neid tihedamini näha...Inglismaa omad käivad Eestis augustis ,,,sinnani veel aega...aga Tartu lähedal on tütrepoeg ... teda ei ole ka eelmisest suvest saati näinud.... mammul on mudugi praegu ülikooli lõpetamine, aga tema on ka kõige rohkem mind vaatamas käinud. Kuidas see eluke nii veereb, et vanaduses tunned ennast üksikuna...sõbsid ka kaovad kuhugi ja pole neil aega....Hea et ma koos L elan, kuigi tema käib tööl jne....aga eks siin aias ole mul ka tööd...ikka oma juurviljad ja kasvuhoone...aga kuidagi väsin sellest tööst...niitminest on parem käsi nii valus et kannan ilusat käevõru...see ravib (magneet on seespool)
Eks pea ikka mõne reisi ette võtma.....see mõjub positiivselt! ja Üldse on meri ja ujumine minu jaoks väga armsad!
Aga ega päevad vennad pole, on ju ka paremaid päevi...eks see valu puusas ja õlas tee mind virinaks...aga arstid ütlevad, et on kulunud ja aidata ei saa.....
nii on siis lood siinpool sood... aga kevad on ilus ja peaks he laulmise organiseerima...siis ei tunne neid valusid...või vähemalt need ei ole primaarsed...
kevadine kallistus kõigile!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar