reede, 28. veebruar 2014

kirbujaht

Oh jessus maria küll..kui ukse avasin siis tormas sisse üks nälginud kassipoeg..oh aeg küll ribid kõik olid näha..viisin siis talle piima esikusse ja võtsin korraks sülle, et vaadata kas  kirpe ka on..tundsin kohe käe peal midagi hüppamas..läksin ruttu tuppa, et prillid ees uurida seda väikest looma ja väikseid kirpe   kuid kassid mõlemad tormasid mulle järele..no seda targem - meie pikakarvalisel kirbud veel puuduvad !?..sain selle pojakese kuidagi välja tõsta...kuid juba ihu sügeleb...võtsin riided seljast ja läksin aadama ülikonnas  neid õue kloppima siis vaatas naabrimees üle aia ja ütles "tere", seisin kui soolasammas ja lasin oma vanainimese ilusat keha imetleda  siis äkki kiljatasin ta tormasin koos kasside ja kirpudega tuppa tagasi ....ah seda jama ei oskagi kirjeldada...aga nüüd sügame kassiga ennast  võidu ja mis seal põranda vaipkattetes võib veel olla!?
Ma ei tea kuhu mis mürki panna, kassile küll kõrva taha, aga kuhu endale?vist tutile ja pähe, sest kirbud elavad ju ikka  karvades Ja kuidas prillid ees need  väikesed loomad vaipadest kätte saada?

Juuksed on hirmust püsti ja meel kurb
Aga see hulkuv kassipojake  ootab ukse taga ja ma ei tea mis teha..kas kutsuda need loomapüüdjad selle väetile  nälginud olendile või püüda vaadata, kas kass on isane, siis hariks ta puhtaks ja jätaks ta seltsiks  Kittyle, sest Kitty oli ta vastu nii sõbralik ja mängulembeline..siis oleks mul varsti ju kassikasvandus, ei   see ei lähe
Aga Kitty peab vist kuuma veega üle valama....ei ta ajab sõrad vastu.. Helistan L-e, las toob kirbu mürki....aga see pojakene seal ukse taga  nii kurvalt südantlõhestavalt mjäub -  mida küll teha!?
Eile oli nii ilus romantiline käik noorusesse - käisime käsikäes üles ja alla mäest---aga täna kohe hommikul vara sellised negatiivsed emotsioonid....ei noh  elu ju lainetab
armast päevakest!

neljapäev, 27. veebruar 2014

tiivarips

Mehed panid Kuutsemäele viimast võtma, no ega minagi siis haige  enam saa olla..jalad selga ja oma targa sõbraga kohtuma! Mis saab ilusamat olla kui kohtuda oma nooruspõlve kallimaga ja veel Sõbra pubis....
Aeg lendab kiirelt ja kuidagi vähe aega jääb oma sõprade jaoks..kuid aega peab lihtsalt võtma ja  on inimesi, kes eluaeg sulle meeldivad ja kelle seltsi sa naudid.....mis teha mis teha ega mitme mehega ei saa korraga ju koos elada.... on ka selliseid, kes katsuvad su kätt ja vaatavad  sügavalt silma ja keda sa tunned juba ammu-ammu...olgu see siis tiivarips või midagi muud aga mina arvan küll, et nii hea on, kui inimesel on sõpru kelle seltsi ta  naudib ja kes kunagi-kunagi ei unune...elu on ju üks ja ei saa peast visata inimesi, kes on sinu jaoks ideaalsed ja tarkad..kohtumine nendega rikastab ka sind....

Aeg möödub kiirelt tagasi ei pöördu
on jälle kevad meie ukse ees
nüüd hindan rohkem seda mis on möödun´d
ja inimese ilu näen ta sees

on armsad mulle vihmasajud tuuled
ma  naudin kevadisi parkiteid
ja armusõnu sosistavad huuled
-eks igaüks meist  vaja neid.....

suur kallistus kõigile!


kolmapäev, 26. veebruar 2014

minu põetaja

Kitty mängis  mu põetajat kui ma haige olin ja tal on tõesti ravivõimed olemas, aitas mind paari päevaga voodist välja, ei tohi unustada muidugi ka L teeneid
ja kui kiisut veel  õrnalt paitada ja veidi sügada siis oli ravitoime vastastikune.....n.ö. vahetasime omavahel aurasid...aga kui tähelepanelikult vaadata siis näib, et Kitty tundis lausa neegrimõnu...          ka minu süda töötas kui kellavärk tundes kassikest  rinnal pikutamas ja nurru löömas...                      Ei noh , loomad on inimestele ikka suured  sõbrad ja ravitsejad....see on kindel mis kindel                           
pai ka teile                                                                                                                                             

teisipäev, 25. veebruar 2014

Supilinnast

Tegin  suusatamas käies ka mõned pildid  supilinnast.... samuti armas Tartu linnaosake




uued majad on ilusasti sobitatud  selle linnaosa  miljöösse....Lembitu lapsepõlv möödus siin ja tal on supilinnaga seotud oma mälestused..aga kõige rohkem meeldis talle lapsepõlves Emajões ujumine...eks ikka jõe ääres ole tore elada..
mina tegin  jalutust ja  sain kohe hea  kaifi
See oli enne mu haigust, aga nüüd tasapisi paranen ja naudin juba õues pingil istudes päikest
Nii ilusad ilmad, lausa lust !

pühapäev, 23. veebruar 2014

ma põen

Kuigi Eesti sünnipäev on homme ja  ümberringi kõik nii positiivne on minule kõik haigused kallale
karanud (kaelaradikuliit lõi jälle  välja ja teeb  põrgupiina, liigesed viskasid ennast paiste ja valutavad, bronhiidil tuli meelde, et pole ammu mind külastanud jne.) ja murdsid mind lausa pikali  voodi...noh  nutta tahaks nagu ka veel - põhjuseid leidub alati...
oh siin ma siis nüüd olen ja isegi kass ei tule mind lohutama ja  valusid leevendama ..mis teha, mis teha - selline on elu! Ei ole ka oma lähedaste  nägusid ammu näinud - aga kõik on tegevuses oma tööde ja õppimistega....nii see elukene  meil lainetab....Ukraina  pärast  ma  enam ei muretse, seal saavad ilma minuta hakkama....võtan kõik  rohukesed sisse ja püüan magada, eks see ole kõige kasulikum mis ma teha saan..kui L töölt tuleb,  ta siis  lohutab ja aitab mind
vaatan rohelisi lilli see mõjub rahustavalt..
aga teile soovin Ilusat Kodumaa sünnipäeva!

laupäev, 22. veebruar 2014

vaene Ukraina

Siberis oli mul pinginaabriks Zoja, kelle ema rääkis, kuidas tuhanded (lausa miljonid) ukrainlased nälga surid kui neil Stalini käsul kõik vili ära võeti ... osa neist samuti  Siberisse saadeti...Z ema  oli väga hea inimene, andis  mulle vahel süüa, kui mul onnikeses kohe raasugi ei olnud ja ema orjatööl oli  vahel koos lehmadega kusagil steppis
nüüd kui Ukrainas selline möll käib, elan siiralt nendele inimestele  kaasa..kui vaatasin DELF-s pilte president Janukovõtsi luksuslikust elust (loss ja kõikvõimalik luksus selle ümber ja sees), siis mõtlesin tõesti Zoja ja enda kannatustele....pisar tuli silma...tuli ka meelde kuidas 2-3 a. (ei mäleta) lamasime rabas memme all  varjus ja  ümberringi olid plahvatused ja kuulid  lendasid (ka seda ei mäleta kas venelased tulid, või sakslased läksid)..igal juhul sõjast on mingi ähmane mälestus ja paanikahood siiani (muidugi kui   Siber veel lisada)...mingi selline pilt on vahel  ajus
 vaadates  sündmusi Ukrainas  olen väga kurb ja pisar  tihti silmas..kuidas küll seal noored mehed langevad ja ei näegi paremat elu..(on ju seal ka Zoja sugulased)
Tänu meie reporteritele (Meikar, Paris jne.) on hea ülevaade Ukrainas toimuvast...tänud  neile..
Olen loomult ometi optimistlik ja elurõõmus aga mõned asja on nii ülekohtused..
Eilne esinemine hooldekodus läks hästi..inimesed olid aktiivsed, laulsid meile kaasa..tegime  vahepeal nalja, ka   anekdootide peale  naersid mõned lausa laginal..lugesin ka mõne Runneli ja Kolla luuletuse neile..... L laulis ka üksi kitarri saatel ja rääkis samuti mõned naljad.....sügisest on uusi nooremaid inimesi sinna  juurde tulnud ja nad lausa tellisid  oma lemmiklaule...õnneks on mul laulude peale mälu ja saime kõik soovid rahuldatud... meid kostitati seal ka  lõunaga (suured tänud neile!) 
Aga täna tuli suur koorem puid, pean nüüd minema ja nendega tegelema..L  tuleb ka töölt ja siis samuti appi...
kalli teile!

neljapäev, 20. veebruar 2014

Ometi!

Ometi Kiievis  hakkab asi rahunema, EL välisministrid saavutasid lõpuks selle, et Jan-ts on  uute valimistega nõus ja kutsus oma snaiperid ja julgeolekujõud tagasi...oli kohutavalt valus vaadata kuidas inimesed surid...elu on ju kõige kallim asi siin ilmas!
Hea oli jälgida Meikari ja  Repsi otseintervjuusid Kiievist... praeguks on kõik vaibunud ja Delfist ei tule ka enam midagi mis viitaks  jätkuvatele kokkupõrgetele.... pealegi palju miilitsaid ja julgeoleku üksusid läks mitmetes linnades rahva  poolele üle
Jumal tänatud jätkuvad rahumeelsed kõnelused ja  momendil võib rahulikult magama minna...muidu muretsesin mu sõbsi Zoja sugulaste ja laste pärast...
head ööd!

keppidest

Olen neid kepikõndijaid vaadanud ja imetlenud kuid ise ei ole millegipärast veel kepikõndi teinud...nt. tänagi läksin suusatama ja kepid on selleks tõesti vajalikud. kohe tunned et ilma keppideta ei saa
Täna Tähtveres sadas lund , see tegi suusaraja heaks libedaks ja sõita oli tõesti mõnus, eile ma ei pannud isegi suuski alla vaid läbisin jalgsi terviseraja
Aga kepikõndi ma ikka ei viitsi teha, isegi ei saa aru - milleks kõndimiseks on vaja keppe  kui jalad on terved... vaatamata sellele, et   kepikõnni teooriast olen lugenud
ilusat õhtut!

kolmapäev, 19. veebruar 2014

Emajõe terviserajal

Vau kui  tore oli täna terviserajal...päike säras, õhk oli nii värske...päiksesära jäi isegi pildile
kerakesed sõelusid edasi-tagasi ja pajudel olid nii armsad tibud
tegelesin veidi ka ronimisega kuid pidin alla lendama ja siis loobusin sellest lõbust
nüüd ole kõik tervislikud naudingud saanud ja lippan koju lõunauinakut tegema


ilusat päeva ka teile!

esinema minek

Ei ma ei ole absoluutse muusikalise kuulmisega...kitarri häälestamisel kasutasin ikka ühte jupstükki, kuid sel on patareid läbi ja praegu see ei toimi
Nüüd jandasime L-a peaaegu pool tundi, et kitarr häälde saaks...selleks  tema andis akordionil noodi ja mina häälestasin...no nalja sai..mõnikord ei ole kuulmine
nii terane ja muudkui keerad ja keerad neid nuppe             
Aga lõpuks on pillid häälestatud ja peab Vabariigi sünna puhul paari kohta esinema minema...mõtlesime siis laule..peaks ikka nagu isamaalised olema....üldiselt repertuaari valimisega läks aega....mõtlesin, et võtaks  alguses ühe vana laulu "Kas tunned maad"   siis  loeks   ühe Runneli luuletuse "kaugel sinise metsa.."  laulaks "Tuhanded külad" jne. jne.
"Härmalõngas" kaasa eriti ei laulda sest seal on küllaltki eakad inimesed....peab midagi rõõmsat tegema, äkki mõni anekdoot!? Oh jama selle kava kokkupanemisega! Aga minek on ja inimestele  rõõmu valmistada tahaks
lõbusat päeva ka teile!

teisipäev, 18. veebruar 2014

vahepeal loodusesse

Ei noh selline telekavahtimine väsitab ju päris ära, tegin vahepeal  suure jalutustiiru - loodust ju ka vaja  nautida ja  värsket õhku hingata
tegin  veel mõne pildi Karlovast

hiljem puhkasin jalgu laste mänguplatsil, kuna vihma sadas siis kedagi mängimas ei olnud..aga mulle meeldib kui vihm näkku peksab ....teeb nagu nahale massaazi
suur vihmane kallistus kõigile



tugitooli olümpia

Ei  saa enam tantsima ega kuhugi minna sest vaja olümpiat vaadata...L  on tegevuses hoki vaatamisega, mina muidugi iluuisutamisega...kisma käib selle üle, kes enne telekasse pääseb








 Ega Kyttigi telekast kaugel pole. kui vähegi pääseb siis lakub lusikat, millega ma head ja paremat söön , kuid suurematele  maiustustele  ta ligi küll ei pääse








kõik on teleka vahtimisega nii ametis, et ei ole aega kuurist puidki tuua rääkimata  poest käimisest...seetõttu maiustused käiku lähevadki
kalli-kalli

pühapäev, 16. veebruar 2014

kohutav sõna

Andestage,  pühapäeva hommikuks raske teema aga mis teha - mis teha,  kaela see mulle sadas...
vähk - see on haigus mis ehmatab, sest paljud pahaloomulise kasvaja vormid ei allu ju ravile .. õnneks on muidugi ka selliseid vorme mida saab ravida .. kuid  kindlustunnet ikkagi selle haiguse puhul ei ole...mul on sõpru, kes põevad seda  haigust juba aastaid ja on harjunud koos  haigusega elama , aga  nad ei ole kunagi kaitstud selle eest, et haigus uuesti ei ägeneks...
... kui kuuled jälle - olen raskelt haige  siis  võtab tõesti jalad nõrgaks!
Mul tuleb meelde, kuidas kõik mind ümbritsevad inimesed mulle toeks olid ja igati aitasid kui  mu enda perekonnas õnnetus oli   - lapse koomas olek ka kahjustused  seoses raske avariiga..töökaaslased tõid lausa 25 śokolaaditahvlit kui H koomast ärkas ja esimesed sõnad mis ta ütles olid: tahan śokolaadi! Kui karke vaja oli - toodi need lausa Hiiumaalt, kui mul nutmisest silmapõletik tekkis siis oldi haiglas mu juures ja hoiti kummelikompressi peal jne.jne.
Nüüd aga minu ühel kallil toetajal   on see jube haigus - kohutav! Kuidas küll mõni nii ootamatult haigestub ja ma ei saa teda aidata....oma lapsepõlves ja nooruses  ma  sellest julmast sõnast ei kuulnudki..
aga mis on luutuberkuloos, selle ma  tunnetasin omal nahal ära ja vaevlesin aastaid olles küll üleni kipsis (nagu Anna German) või siis kipsvoodis lamades (elasin ka  2 oppi üle -sest tbrk.. kolded eemaldati luudest)...oh, need olid jubedad valud ja pikk lamamisasenedis elamine kunagises Tln.  Hiiul  asuvas haiglas. Milline rõõm, et ma liigun ja elan! On liigutavalt tore, et olemas ma olen!

 Aga mu kallid sõbsid!? Kuidas neid küll aidata ja toeks olla?
kalli

laupäev, 15. veebruar 2014

pill pika..

Ei nüüd on küll pill pika ilu peale....peale pidustusi olin nii väsinud, et ei jõudnud koristadagi...öösel kui ärkasin siis mõtlesin, et pesen lõpuks ikka nõud ära..tulin  unise peaga kandik nõudega käes ja  komistasin kassi peale...lendasin suure kolinaga ja üks taldrik lendas kohe magavale L-e pähe (kuna kööki minek käib  läbi magamistoa) too karjatas ja kukkus  mind  hurjutama, et öösel magada ka ei lasta..kass, kes oli komistamise põhjuseks ja kurja häält ka veel kuulis ehmus nii , et pani padavai minu lilleriiulitelt läbi, lilled kaardes ja mõned õied lendasid..unustasin kandiku põrandale ja tahtsin kassile nahapeale anda...kuid too loom oli kadunud nagu tina tuhka ja ise ma lendasin veel oma kalli kanna pangele (nii suurt lille polnud  sügisel õuest mujale istutada nüüd jätangi ta suveks pange) pikali... siis oli  lõpuks vaikus majas


siin ma nüüd istun mokk töllakil, muhk peas ja vaatan kurvalt kraanikaussi, et mitu taldrikut mul  alles jäi ... ei ole isu neid enam isegi pesta







 aga karvakera peseb ennast ja  mõtleb mis möll see oli ja miks ma kuri olen...ju ta ka haiget sai...
Õnneks L norskab edasi..aga  minul on vist PKV päeva algus - mis ma ka täna ette ei võta kõik ebaõnnestub..lähen siis oma verist mokka tohterdama...

no muidugi, blogitamise ajaks on see süütuke ka juba siin ja magab õntsat und mida teilegi soovin


reede, 14. veebruar 2014

Ilusat sõbrapäeva!

Ilusat sõbrapäeva kõigile! Tore, et  see päev olemas on

istun ja imestan

Istun ja imestan - ma ei saa blogi kirjutamisest enam lahti?! Nagu mingi vajadus  sunnib mind kirjutama ja  nii palju oma eraelu teistele lugemiseks pakkuda..huvitav, kuidas ma enne elasin ja ilma kirjutamata sain hakkama...muidugi ühest küljest on tore  järeltulijad  loevad ja näevad millega ma tegelen, teisest küljest - kirjutan ju nii primitiivsetest asjadest - aga imekombel püsin  20   loetavamate  hulgas
mul on oma lugejaskond tekkinud ja lausa imestan, et päris mitmest välisriigist loetakse mind..ma olen vist mingi komejanditegija nagu selle fotol, kus kunagi kauboisid mängisime
 mulle  millegipärast meeldib oma elu  kellelegi jagada..ei saa muidugi seda igavuse arvele panna, sest tegemisi mul on ja  juba kipun lõunamaadesse (kas Egiptus või Türgi? ei tea veel)
jah niisugune ma  siis olen
kuid kommentaare on vähe - vist ei ole minuga millegi üle diskuteerida..aga  tahaks küll tagasisidet - kasvõi kriitilist
pai

kolmapäev, 12. veebruar 2014

Oi kui kiire...

Mul on kiire - jändan ettevalmistustega, et homme külalisi vastu võtta..küll näitan põrandatele tolmuimejat, küll  otsin mida lauale panna jne.jne.









tahan homme puhanud olla siis jõuan trallida, seetõttu peab kõik täna valmis saama (minu komme)... homme ainult toitude lauale tõstmise  vaev (külm laud)...

 nõud juba laual ja roosa maalgi seinal .....
Add caption

akna juures minu kannake, elab talvet üle,,




  sõprade hulk, kes külla tulevad, võib kõikuda 10st -14- ni....kuid mida rohkem seda uhkem ja eks õigel päeval tule ka veel mõni
Nii mõnsa, et seda päeva  tähistatakse...käisin poes, vedasin seda rasket toidukotti (L pikalt tööl ja siis veel lauluproov), ostsin veel  nipat-näpat ka kingitusteks, aga need on siin minu roosa tualeti (mis ei kortsu) taga  peidus 
ilusat päevalõppu teile!

teisipäev, 11. veebruar 2014

öised mõtisklused

Vau, ilm on vihmaseks läinud...sain täna lausa märjaks kui linnas käisin...sellist imet veebruaris nagu ei mäletagi...ja maraton jääb ära..ka meie sportlastel  Sotśis kõige paremini ei lähe...kuidagi palju negatiivset sajab kaela..
 hea et eile tantsimas käisime, sai seda negatiivsust veidi maha raputada... sellise ilmaga peab vist armuma...eriti hea oleks see südamele - tunda jälle seda väga positiivsust ja energiat tootvat tunnet...
ot-ot,  tuleb meelde see meeldiv mees, kes samuti vihmaga jalutas ja  mind lõbustada püüdis... no  miks ma küll  vedu ei võtnud!?  Oh seda  truuduse jama küll...see  tõmbab kõikidele headele kavatsustele kriipsu peale...jah see mu karupojake ei elaks truudusetust üle...
Praegu istun siin ja kirjutan - ei ole lihtsalt und! Nii tahaks midagi uut, põnevat ja erutavat sündmust või tunnet nautida!
See on pildike eelmise aasta emadepäevast, kui mammuke mulle pirukaid tõi....
aga praegu tahaks ise kellelegi pirukaid pakkuda ja rõõmu valmistada...oh miks on see ilmaelu nii keeruline...miks peab inimene nööri mööda käima kui võiks ka vahel sik-sakke vahele teha...
olen üks igavene rahutu hing ja tunnen et "... mu süda valutab ja mulle  vähe on kõigist sellest, mis on seni köitnud mind..." I.K.     Ilmike, sa  oled mu laste sugulane ja imekombel oskasid kunagi tunda sama mida mina  aastaid hiljem tunnen....
Ei saagi kunagi teada. kas on  kuskil veel keegi, kes samuti januneb armastuse, õrnuse, helluse järele..oma teisiku järele (inimese järele kes oskaks seda kõiki  pakkuda just nii nagu mina...mitte teisiti)...."Ma tean, et kusagil on uued rannad, ja uusi sündmusi võib tuua päev..mu igatsus mind sinna kannab ja oma ekslemisel lõppu ma ei näe...."
...ma olen tulnud järeldusele, et keha vananeb, aga hing ei muutu - ta püsib samasugusena- miks ta kuramuseke ei võiks ka vananeda ja rahuneda!?
 kui mõelda mu emale, tädidele - siis neil küll selliseid  hingevalusid ei olnud...nad olid lihtsad talunaised  sukeldunud oma argipäevastesse töödesse ja tegevustesse...
aga eks see ole siis  mu isa, kes mind sellise keerulise hingeeluga kostitas ( ta oli muusika- ja laulumees).....oi ta klavergi vedeleb  kusagil maatalus - selle restaureerimine käis mulle  üle jõu....
nüüd on juba hilja....
.siin ma siis nüüd üksi nukrutsen..kahju isake, et ei saanud koos sinuga enam  kunagi  laulda nii, nagu ma 4-a. su süles istusin ja koos  laulsime oma Rukkivälja.... puhkad kusagil siberis Gullagi aladel  ja su laps ei saa sulle kunagi lilli hauale tuua.....
lähengi siis nende mõtetega, et just    sina olid  minu kõige suurem hingesugulane,  magama.......
head öökest kõigile!

esmaspäev, 10. veebruar 2014

uued värvid

Muutsin külalistetoa värve......  roosades toonides on lõbusam sõpruvastu võtta..
aga millega kostitada !? - sellele peab veel mõtlema..
Tavaliselt  ma armastan  asju varem valmis sättida  siis pole vaja viimasel momendil enam tormata..
seekord pidutseme veidi enne õiget päeva sest muidu ei saa olulised sõbsid kohale tulla...
Üks sõber lubas filme Hiinast, Hong-Kongist ja Austraaliast näidata....loodan, et meil saab lõbus olema..vast südameke annab ka selleks ajaks järele...
tralla-laa, tralla-laa küll on tore elada!
kallistused teile ja rõõmu igasse päevasse!

laupäev, 8. veebruar 2014

Oh seda südant küll

Oh seda südant küll - leidis aja millal streikima hakata!?  Jalutasime just teatri suunas, et Helisevat muusikat vaatama minna kui äkki tunnen, et pigistab ja valud sees...oh unustasin ju nitroglütseriini (nüüd mu alatine  kaaslase)  koju...
 vau mida teha, ei taha  ju kiirabi ka alati tülitada..L võttis takso ja koju tagasi....soovitasin tal üksinda minna, kuid ta loobus minu kasuks....nüüd juba 2 t sellest möödas ja mul on parem...ah  tühja kah - oleme seda tükki juba mitu korda näinud.....kuid nii meeldib, et  on vahel ikka soov seda nautida ja pealegi A.Võsaga peaosas..
jäid mälestuseks vaid piletid
ja kui keegi veel ei tea siis  siin  on see pudelike, mis aitab puudulikku südant.....


aga teile ilusat õhtut

suusatada sai

Nii vähe seda lund  Kuutsemäel nüüd küll ei  olnud.. sai ikka suusatada ka  lahtiaetud  radu polnud, aga rahvas oli ise sõitnud ja rajad sisse ajanud..mul ei jäänud muud üle kui teiste jälgedes käia
aga üle voolava vee pidi küll hüppama

kohtasin käpaliste jälgi ja üks kits käis vist kahel jalal, sest kahte jälge ainult nägin....









tśaukat