On hetki..

On hetki elus mis panevad  mõtlema elu tähtsuse ja mööduvuse üle....äkki märkad et  sa oled juba  kolmanda põlvkonna esindaja ja kõige vanem selles reas...et su õepojad võivad ühel juubelil nii naljakad olla ja  sa ei tunne neid äragi

kolme põlvkonna lüüriline hetk









et su lapsed on kusagil laiali maailmas....

Et sõbrapäeval külla tulevaid inimesi on vähemaks jäänud jne .   jne.
huvitav on see eluke, aga miks ta tahab nii kiirelt  mööduda?
Mäletan kui dots. R.Kleis (õpetas mulle ladina k. ja antiikkirjandust) kunagi  rääkis, et lapsepõlv möödub väga aeglaselt aga vanadus liiga kiirelt...ma siis  ei uskunud, aga nüüd hakkan seda mõistma...Kleisist on veel meeles kui ta meie käest küsis, et kes on see olevus - algul käib neljal jalal siis  kahel ja lõpuks 3-l ...
.palju selliseid hetki tuleb meelde.. mul oli au kuulata Adamsi loenguid , oli samuti huvitav inimene..rääkimata Lotmanist (luges vanavene kirjandust  aga nii huvitavalt, et siiani tulevad pildid  silme ette ) ja  ta naisest Zaarast (andis meile kirjandusteadust )..need olid tõesti targad ja huvitavad inimesed...
On hetki kui ma sellele mõtlen..viimasel kursuse kokkutulekul käisime nende haudadel...milline puhastav hetk - teha kummardus tarkadele erudeeritud,  kuid meie hulgast lahkunud inimestele..
Kuidas ikkagi  kõik siit ilmast kaob ja me  elu  on igaveses muutuses..
Ei saa  võrrelda minu lapsepõlve elu-olu  praegusega....maailm on nii muutunud ja arenenud....aga inimestevahelised vihkamised, konfliktid, julmus  on   ikka olemas  (mõeldes Ukrainale).....
kuid  head tuju kõigile