7 elevanti

7 elevanti mu kamina peal ennustavad, et ilm läheb ilusamaks...üks on  sellest pasundamisest londi ära kulutanud aga  see on vist tõsi sest täna on  juba soojem, jooksin juba paljajalu maasikaid hommikueineks tooma..

kass ei taha ka enam seda  vihmast ilma näha muudkui magab ja magab, vahel harva teeb silmad lahti, et vaadata kas päike on juba pilve tagant välja tulnud

päikest teile!

aiast saab juba süüa

Aiast saab juba paljusid asju süüa: tomatid, kurgid, värsked kartulid, kirsid, maasikad jne....peab juba korviga   neid vilju tuppa tooma

kirsse saab ainult valikuliselt noppida ja  kartuleid peab  varastama..sõrmedega urgitsen  pealsete alt, ülesse veel  ei tõmba, siis  väiksemad kartulid kasvavad  ka suuremaks

aga tomatid on magusad vaatamata  vihmasele ilmale

ilusat õhtut!

vihad tehtud

Käisin täna kaasikus kasevihtasid tegemas...aeg juba selleks käes lehed ilusad suured

panin vihad kuuri puude juurde kuivama, talvel mõnus võtta.. meil ju väikene saunake linnas olemas....

aga maal tehti juba heina.....nii mõnus heina lõhn ja ilm paistab ka ilusaks minema  lausa nauding elada  ja päikse käes ennast soojendada....viskasin korraks ennast isegi niidetud heina peale pikali..ei olnud ei sipelgaid ei mingeid putukaid....uurisin kohe lähedalt

ilusat heinte peal püherdamist teile!

järve minek

Põdesin siin veidi ja ei ole ujumas käinud...no täna nui pooleks - järve minek! L lubas peale seitset koju tulla ja siis lähme ujuma...kui vesi tõesti 15 kr. ringis on (sest ööd on külmad olnud) siis lihtsalt hüppan  korraks sisse ja  hõõrun saunalinaga ennast kuumaks, aga kui  vesi soojem on siis ikka ujuna ka....L lubas  ka ujuda...näis-näis kas peab sõna...nalja saab selle ilmaga, ikka külmavõitu veel, aga eks  juuli ole ikka alati soojem olnud..aga  paljud juulikuu lilled  juba õitsevad

aga maasikad on mulle mokka mööda...  

mammuke, need on ju sinu lilled-augustis õitsevad.. L  tuligi, tsau!

ja ta sööbki

No olen siin ilmas igasuguseid imesid näinud aga, et kass maisi sööks ei usuks kui oma silmaga ei näeks..Istusin siin arvutis ja näksisin purgist lusikaga maisi süüa, mulle maitsevad

Ja Kitty püüab ikka siit poolt ja sealtpoolt ka  nina purki pista..panin talle siis mõned maisiterad lausa põrandale ja näe imet - kass sööbki maisi...seda, et ta jogutit ja hapukoort rõõsale piimale eelistab ma tean, aga maisi?

no mis teha, mis teha tudengite kass , Mammu tõi ta ühiselamust..netis teatati, et on ära anda kiisuke...
hiiri-linde ta ei söö ainult murrab...aga olge lahke mais läheb libedasti kõhtu.
Tõin poest kellukese  Kittyle kaela , see päästab ehk lindude elu...kui just kass ei trehva  selle rihmaga ennast ära pooma...näis-näis
Aga muidu tublike..ma ei ole veel maasikatele katteloori peale pannud sest kass valvab..ei ole veel linnud maasikaid näksinuid, sööme ise  isuga
aga teile kalli!

sõpradel külas

Käisime külas sõpradel, nende uut kasvuhoonet vaatamas, mis on Belgiast kohale toodud

no ikka uhke värk!
siin saab vist isegi sidruneid ja muid lõunamaa puid kasvatada
Nautisime Martinit ja tähistasime jaanipäeva...

Annel nii kaunilt lilled igal pool sätitud ja  silmailu kui palju

kalli-kalli

Raadil

Tartlaste jaanituli oli Raadil...läksime k 17 paiku sinna...lastel oli juba palju nalja ja tegemist

tahaks nagu isegi veel selles suures pallis keerelda või lossikeses hüpata...  tore ikka see laste elu!
meie aga kukusime kohe sööma ja  jaani õlut jooma (no mis teha, mis teha kui see tundus momendil oluline)....esinemised algasid alles k. 20 paiku, trehvasime veidi vara tulema, aga rahvast juba sõelus ja loodus oli ilus, isegi vikerkaart nägime ja bänd juba harjutas...

lõpuks väsisime nii ära, et tule süütamiseni ei venitanudki välja...lasime jalga
pai-pai

kaunis hommik

Säravas ja helendavas hommiku valguses sinu juurest lahkuda ma veel ei saa.....
hellus ja valu on nüüd ka sinu silmades... minu kõrval vaikid sa..
kui ilus  jaanipäeva hommikune ärkamine ja imekaunid õitsevad punased roosid

ja see järvekene milles me alasti  ujusime lastes lainetel ennast paitada.....
On hetki kauneid nagu lumehelbed !
jaanipäeva tervitus Tartust!

naeru võim

Istume siin ja vaatame  ETV.  paraad oli täitsa vahva ja  isamaalised  tunded  lõid endaski lõkkele...tore oli näha ka Läti presidenti ja väikseid lipukesi, kus ühelpool eestlipu värvid ja teisel - läti....annetasime ka lastele, kelle isad hukkunud välismissioonidel....üldiselt meeleolu patriootlik...mine või  kaitseväe ridadesse...

Aga tahaks kirjutada  veel Põltsamaa kokkutulekust....meil oli tõesti seal lõbus, sai ka palju anekdoote rääkitud ja isegi lobalaule lauldud,  ega me Putinitki unustanud naljalaulu sisse lülitada...
mu sõbrad, kellel on kergelt  parkinsonitõbi said ka palju naerda ja lõpuks jälgisin neid, käed üldse enam ei värisenud... (naerul on ikka tugev tervistav mõju)..algul kui haigustest rääkisime Allan ei saanud isegi  hästi pirukat (mare küpsetatud) näppude vahel  hoida, hiljem olid käed palju rahulikumad ja nägu naerune...ma naersin ikka, et elu õpetab - sest morssi jõi ta kõrre abil...
  Maimul ka käed värisevad ja on puudega, aga sõidab ise autoga nagu miśka
Lõpuks naersid mõlemad nii palju, et ei värisenud üldse...jah kui inimene ei mõtle haigusest ja ei närveeri siis lihtsalt lihased lähevad lõdvaks ja käed on rahus (muidugi see ehk ei  toimi rasketel juhtudel)...kuid  peab püüdma positiivne olla, see aitab igal juhul ennast paremini tunda...
Olgu siis neid päevi antud  elada palju või vähe aga  - naerata ja elu naerab vastu - naer kaotab mured elada tore  seepärast naera veel ja veel!!!!!!
Alati leidub asju mis naerma ajavad..mul jäi ükspäev  sõrm ukse vahele, algul oli  nii valus aga siis nägin, et  kassisaba  samuti seal.....siis hakkasin  naerma, et kaaskannataja ka olemas....
Aga Mare, kes on eluaeg õpetaja olnud  pidas ilusa kõne ja ütles, et tänu optimismile oleme kõik elus ja pidasime sealsetele raskustele vastu..tuletasime meelde kuidas meie emad talvel õhtupimeduses töölt tulles jões läbi jää vajusid (seal oli mingisugune suurem veevõtu koht olnud), üks oli kuidagi kuhjunud jää peale välja saanud ja siis teisi aidanud (olid kolmekesi)....mäletan kui emagi tuli  jääpurikad rippusid kulmude küljes ja oli ise nagu suur jääpurikas, mul oli õnneks tuli all ja  koorisin ta kohe riidest lahti ning hõõrusin viinaga üle (seda oli ikka kodus tagavaraks, sest viin oli  vajalik haiguste puhul, muid arstimeid seal nagu eriti polnud)....
see oli ime et nad jõest välja said ja 40 kr. külmaga veel koju ka koperdasid....isegi ema südamest naeris tol õhtul kui koju sai, et nii naljakas olevat olnud kolmekesi korraga  vette vajuda ja siis veel jääpurikaid mängida....
Häid pühi kõigile!
Eks mulgi ole vist seda ema optimismi 

olime koos

Jah, meid oli 20 ringis seekord koos, kes tähistasime küüditamise päeva.. olime kõik kauges Krasnozerskojes koos elanud (n.ö. krasnozerski omad), kahjuks elavad kõik  laiaali üle  Eesti ja ka  tervise tõttu ei jõua alati kohale...

Need kohtumised toimuvad iga aasta jaanipäevaeelsel laupäeval Põltsamaal (tulgu siis taevast kasvõi tina)....kunagi olid kohtumised siin ja seal, isegi  meil (emadki elasid  veel), rahvast käis palju rohkem koos...see on meil nagu traditsiooniks kujunenud

Ma igal aastal ei ole ka  saanud minna, aga täna olin kohal..sai palju juttu puhutud, anekdoote räägitud, lauldud ja pilli mängitud, isegi tantsisime Lembituga
 Sõbsiga tuletasime meelde kuidas me ühel õhtul hiilisime  mustlastaborit vaatama ja nende tantse  immiteerisime (sealt mulgi see oskus), aga meil olid ka maimu vennad kaasas ja mustlased  märgates meid ajasid  oma pikki piitse laksutades minema...me jooksime hirmuga, et  mitte nahapeale saada... Aga eilne õhtu  oli tõesti lõbus, sest   paljud on koorilauljad ja laulsid kaunilt, ei puudunud ka venekeelsed lobalaulud...
need on ikka tugevad ja  rõõmsad inimesed, kes  sealt kaugelt maalt tagasi tulid...
 nüüd oleme juba kodus ja  kitarrikenegi puhkab siin minu lemmiklillede juures

head ööd!