autoavariid toibus sellest ja oma tahtejõuga ajas ennast jalule.. Ta oli samuti üleni kipsis, nagu kunagi ka mina, see mõjus mulle eriti...kuid tal oli veel käsi püsti asendis (mulle tulid meelde oma kannatused)..tal oli väga ilus hääl, ka meie Mallega vahel laulame tema laule, need on armastusest ja kaunilt minoorsed, väga lähedased ka minu hingele..
Milline kohutav tahtejõud peab olema, et oma liikumatu keha tasapisi jalule ajada ja karkudega tuikudes jälle klaveri juurde saada...hiljem teda tabas veel vähk, kuid ta peaaegu surmani laulis, läks lavale ja lauldes vajus kokku, kõik pühlisid pisaraid....ta ütles, et laul aitab tal valudest üle olla...ah, kui sarnane minu tunnetele...mul olid käed vabad ja mulle panti akordion kipsis rinna peale ja me palatis (Tln.s Hiiul) kõik koos laulsime (meid -lamajaid haigeid oli palatis 10 ),see rõõmustas meid ja meil oli hea olla, ununes valu ja mure.
Anna isa oli poola ohvitser ja teda tabas nende saatus.
Olen veel praegugi Anna lummava hääle ja ta raske saatuse mõju all..
pai teile!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar