Laurpoiss tõi meile eile koorma murakaid..vau kui mõnusad ja maitsvad - minu lapsepõlve lemmikud, sest elasime ju laugaste lähedal. Laur ütles, et ma polevat elus nii palju murakaid näinud kui on seal kus ta käis...egas midagi, homme jalad selga ja murakile
minu armsakesed!!!
pehmemad murakad segasin suhkruga ja panin sügavikku , aga teised laotasin laiali..paari päeva pärast viskavad oma kestad lahti siis saab kergemalt ära noppida
näis-näis kuipalju me homme murakaid saame...mis neist puukudest ja ussidest....ma palju metsades kolanud, puuke pole näinud, ussidega oleme tere -sõbrad, eriti nastikutega
ka teile ilusat metsas käimist!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar