Lõin täna oma blogi googli kaudu lahti ja milline rõõm!!! Autoriteetne Linda Järvi oli eakamate blogijate hulgas ka minu ära märkinud, kui lustaka ja elurõõmsa kirjutaja...
.ma olin lausa sõnatu, sest see minu vigane eesti keel!? Ma tihti küsin isegi L-t, et kas see sõna kirjutatakse kahe või ühe l-ga...kahju- kahju, et mu saatus selliseks kujunes, et ma kirjalikku eesti keelt päris selgeks ei saanudki, olen vene filoloog (TÜ-s töötades protokollisin kateedri koosolekuid ja riigieksameid ( kateedrijuhatajad tegid vahel korrektuuri - tänud neile) Tol ajal sai palju käsitsi kirjutatud ja see on säilitamisel ka ülikooliarhiivis..vahel hirmuga mõtlen - kas mu protokollides on mõni viga...hiljem muidugi sai kõik trükitud ja eks erialased terminid ju tihti kordusid ja jäid meelde
See selleks, aga mul on hea meel, et Linda mind märkas...tahtsin ta comm-e tänud
kirjutada, aga ei oska siseneda (püüdsin küll neid märke tabada)..
Linda.suur -suur tänu sulle ja mul on hea meel, et sa mu vigu ära ei märkinud! (äkki trehvad minu bl-i vt-ma)...nii tore kui keegi sõnakese head poetab, aitäh veel kord!
Vaatan ka vahest sind - oled laia silmaringiga, tark ja erudeeritud inimene ! Minu lugupidamine sulle!
kalli ka teistele
Aitäh, Lummike!
VastaKustutaSee lugu sai kirjutatud juba juunis, aga ilmus augusti lõpus.