põrsake liivas

Noored läksid linna vaatama, L koos nendega....mina aga suundusin mere äärde  kaunist merd imetlema ja põrsa mõnu nautima (siberis sai koos põrsastega jõe ääres mudas püherdada)...minul on siiani see komme, aga liiv on veidi puhtam ja tekitab maru hea tunde kui sellega ennast kokku määrida (ka liigestele hea)

ja siis lähed ja hüpad lainetesse... lased mereveel ennast pesta....kui mõnus!
eile tegelesin väikse R-ga, ta juba meiega harjub...meie mängisime looduse uurijaid..R tutvus iga rohukõrrega ja lehekesega...me L-a naersime selle üle kuidas ta iga rohulible ja kõrre vastu huvi tundis- vist tulevane looduseuurij
Aga nüüd ma  juba istun hotelli õues, joon kohvi ja ootan rongiga reisijaid Malaagast tagasi
Ma ei tahtnud linna  saginasse  sukelduda ja rongiga sõita...lihtsalt süda läheb kuumaga pahaks...aga mere ääres oli nii palju õhku hingata ja romantikat nautida - sest ükski laine ei sarnane ju teisega ja
vaadates kaugusesse satud unistuste maailma, mõtled - mis sealkaugel ikka on (millised inimesed, riigid, loomad jne.)
jään siis unistama...
( Joel, tänan info eest..olete mul seal tublid...käige suvilakeldrist porgandit ja kart-d võtmas ka, või  õunu...loopige  mäd-d puuriida taha...ma ei tea su meeili....pakaa ja pai)