Istun ja imetlen oma orhideejuuri, nii naljakad nagu ussikesed paistavad potist välja...teised orhideed on ära kingitud  või siis üle kastetud, igal juhul alles on jäänud see ainuke, suvel ta nii armsalt õitses ja vaata imet jälle sätib ennast õitele, ajas lehekese välja ja  õienupud juba tulemas

Nii armas on vaadata kuidas üks lillevarreke tasapisi areneb ja varsti on kaetud imeilusate õitega..
Aga Kyttil on oma lõbu, tema tahab midagi  rohelist näksida ja et ma seda ei näeks siis peidab ennast lehtede varju.....tal rohtu vaja süüa, sest karv on päris pikk ja lakkumisega võivad karvapallikesed kõhtu tekkida...no las ta pügab seda vesipalmi  mul pole kahju.... 

ilusat päeva!