trepp kust tudengina alla loengule ruttasin...
see ei olegi aastatega eriti muutunud, ainult ehk puud on suureks kasvanud..
maja kus raamatukogus sai käidud ja eksamiteks tuubitud....imelik mõelda, et see on kunagi kirik olnud..
sild kust on palju kordi üle käidud ja lastelegi muusikakooli ja püssirohukeldrit näidatud...
paremal pool puude taga asub endine sünnitusmaja, kus mu lapsekesed ilmavalgust nägid....
minu armas väike kohvik, sea sai lõunaajal kohvitatud kui Tiigist peahoone suunas kiiruga asju sai ajamas käidud....... kuidas küll saangi mitte armastada neid kauneid kohti!? Ikka vahel jalutan ja imetlen neid endale armsaks saanud paiku, sest ju lapsedki õppinud on siin ja nüüd jätkavad juba tütre omad... pai-pai
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar