teisipäev, 13. mai 2014

nagu laps

Täna mul ei vedanud...läksin LK-e et lasta oma mobla ja prillid parandada...kui sinna jõudsin siis avastasin, et olen pangakaardid koju unustanud ... ei saanudki asju ajada....helistasin ühele ja teisele, et keegi rahaga tuleks (L tööl ja tel. laadimata)...keegi ei vastanud...hakkasin siis  vihma sajul koju marssima, nagu laps läbi lompide, võtsin rahustuseks mõne kaseoksa teepealt kaasa..
täna on mul siis PKV päev, maksakene ka veel valutab (suure streptomit-i söömise tagajärg)
panin kaseoksakesed vaasi, ees olid  lauri toodud roosid, nii armsakesed ja seinal  mammu joonistatud maal meie suvilast.
Kitty sai asjast kohe aru ja veeretas mulle südametilgad
rüüpasin lonksu ei jõudnud isegi vett peale minna otsima, sest ikkagi oma 5 km seljataga ja traumeeritud ka veel...nii kallikesed, et päevad pole vennad!
oki (õppisin noortelt uue sõna)

2 kommentaari:

  1. Aitäh, et minust nii ilusasti kirjutasid kallike, pisar silmis mul! Olin koolis kui helistasin, 12-17 pikk loeng, aga mul samuti PKV õhtu, teadmine et küll homne viib kõik kurva minema, hoiab mind stabiilsena. Oled kõige armsam vanaema maapeal!

    VastaKustuta
  2. Oh sa minu silmarõõmuke küll! Päevad pole vennad!

    VastaKustuta