Kohvitame siin sõpsiga uues aiamajakeses... nii mõnus, et isegi laulutuur tuli peale (noorus on ilus aeg, noorus ei tule iial...) aitab küll - rohkem ei laula! arutame, et kui ilusad ja kopsakad me oleme (ennast kiitmast ma ei väsi - ütleks selle peale Lembit, aga teda pole praegu õnnneks kodus)), ei tea millised veel 20.a pärast saame olema (vist veel ilusamad ja kopsakamad)...ei, peame ikka rohkem palli mängima.. kui elada tahad siis muudkui liiguta ennast....
tahaks isegi olla veel ülikoolilõpetaja, nautida seda diplomi saamise melu...tunda jälle seda rõõmsat tunnet, mis tekkib kui kõik eksamid on sooritatud....tuleb meelde, et ma oskasin ikka niipalju rääkida (see anne on mul olemas), et läbi ma kunagi ei kukkunud...
veel tuleb meelde, et ajaloo sisseastumise eksamil sattus mulle esimeseks küsimuseks "Urartu Kuningriik"..peale selle, et orjad tegid seal rasket tööd mulle eksamipalavikus midagi meelde ei tulnud, aga kuna õppejõuga tuli keegi vestlema millestki tähtsast, siis ma pikalt ja laialt rääkisin sellest orjade elust ja kui raske on ori olla jne. jne..
Ja oh sa püha müristus küll, sest mulle äkki öeldi - võtke järgmine küsimus...hüppasin rõõmust - seda ma õnneks teadsin hästi! Saingi oma "hea" kätte...nüüd on muidugi hindamise süsteemidki juba teised.....jne
Jaa nagu laul ütleb - paljugi võiks öelda veel ...aga mis möödas see möödas
Noh, sõbsike , hakkame siis jälle palli taguma!
kalli!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar