suuskadel

Hea, et eile sai ka veel suusatada, muidu läheb jälle sulaks ja siis on lips läbi...Käisime  varikumetsas, seal nii  armsad kasekesed ja nende vahel läheb mõnus rada...ma väsin ruttu ja siis on kase najal hea puhata

Ma lausa tunnen kase lõhna kui põse vastu kaske panen...nii nunnu..aga rajad olid mõnusad, jooksid siia ja sinna isegi mööda raudtee äärt....
.jah, olid ajad! siis kui ma lapsena siberis olin,  oli mul ainult  üks suusk (lauast tehtud), aga uhasin sellekagi siia ja sinna mööda lund....nüüd on mul plastikud, kui tütar Rootsi läks siis jättis suusad mulle, peavad hästi vastu ja on  mulle nii armsad, ka jope oli kunagi tema oma...ei ole  tahtnud midagi uuemat soetada, nii riides ei hakka külm ja ma ei pea ju suurt tempot tegema nagu noored ja eriti sportlased....mina vaikselt mõnulen metsa vahel ja naudin loodust...ometi kunagi sai ka Käärikul Kekkoneni rada isegi sõidetud...nüüd pole vaja nii kaugele sõita, sest Tähtveres ja ümber Tartu aetakse  talvel alati rajad sisse...
Aga naabrinaine  kütab täna sauna, viisin talle sületäie häid kasepuid, sest tema järjest mitu korda juba kütnud...mul see süda veidi jupsib, kogu aeg tunnen, et ta olemas on...õe pool ükskord hakkas paha ja siiani ikka annab tunda...aga suusatamas käisin ära!
kalli-kalli