Õues on nii ilus....aga mina veidi põen....süda leidis ka aja millal streikima hakkata! Südasuvel..kõige soojemal ajal.....käisid siin peale külaliste lahkumist kiirabid ja muudkui uhasid mulle rohtusid sisse...nüüd ei võta isegi jalgu alla...aga mis tost, kui vaja laseme stimulaatori panna...tänapäeval kõik võimalik! Aga kahjuks juubelit pidada ei jaksa ja ei tohigi ennast erutada.....vaatan siin nukralt aknast välja ja ei jõua isegi oma lilli kastma minna...
Aga läpaka võtsin rinna peale ja ikka kirjutan, seegi mõnu alles...aeg annab arutust ja parandab haavad......linnud laulavad mulle siin serenaadi ja õde lubas vaatama tulla...lapsed helistavad jne.
nii et hoolitsejad olemas, aga peahoolitseja L on mu kõrval ja norskab, ta minu põetamisest ise väsinud....
Ootan millal iiveldus järele annab ja oma südant ei tunne, muidu tuletab kogu aeg meelde, et ta mul olemas on..tahab hellitsmist ja hoidmist.....
ka teile kalli!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar