ujumise mõnu

Käin ikka oma  järvekeses suplemas...vesi on juba  niipalju soojem, et hüppan pea ees vette...L hurjutab, et võin kaela murda.... aga see harjumus  mul juba Siberist ja ma  ei hüppa ju enam kõrgelt, lihtsalt mulle meeldib seistes jalgadel pea ees vette sukelduda - nii lihtne see minu hüppamine ongi. Aga veesoojus lubab juba ujuda veidi pikemalt.....ka pardid koguvad lähemale, kas imetlevad alasti inimest või loodavad saia? Teisi ujujaid veel ei ole   kohanud ja kalamehed on kaugemal, L valvab mind ja ta väetike on hädas oma köhaga, küll  hiljem jõuab veel ujuda - suvi ju  ees. Ta   supilinna poiss ja juba lapsena  Emajõega sina peal.
Järvekese  ümber on  palju rohelust ja taamal lausa mets, praegu aga on  niipalju konnapoegi (..suurel konnal neli jalga, neil ainult saba on...), et lähen lausa nende supist läbi...ei tea millal nad rohu peale tulevad ja jalad alla saavad?

Küll on õhtuti mõnus tunne kui oled pehmes vees käinud ja päevatolmu maha pesnud, dush ei anna seda effekti! Ja see järvevee  kevadine kargus muudab mind kohe 10 a nooremaks, kui mõnsa!
ilusat päeva teile, kallikesed!

linaskid

Vau, käisime õhtul L-a oma järvekese ääres kalal, vuhh  sääsed tahtsid kohe nahka panna, noh ei aitanud sellest offist mõhkugi, hea, et mul sääsevõrk üle pea oli..need vereimejad sõid  jalgu ja käsi, nägu jäi ikka pähe...
Saime ka kalu: kolm suuremad ahvenat ja 2 linaskit, väiksemad viskasime  vette tagasi, las kasvavad.
Mulle nii maitseb marineeritud linask, täitsa angerja  moodi. Sain muidugi ainult 3 purki, praegu just lõpetasin.

 Täna jõudsin juba käsitsi pesu ära pesta, mannakreemi teha ja  kasvuhoone läbi rohida. Nüüd löön jalad taeva poole ja hakkan lehti lugema. L läks  EMÜ lõpetajatele laulma, kevadine pereheitmine juba algas...
suur kallistus teile, kullakesed!

poja juubel

Täna kusagil  kaugel Inglismaa ülikoolis peab oma  juubelit üks mees -  minu poeg....kuidas lendab aeg....ta oli armas naerusuine laps...armastas omaette mängida ja õhtuti kuud vaadata. Kui ükslord sõitsime üle Emajõe siis ta kohe küsis  - aga kus isajõgi on.?
Saatsin talle juubeliks maalide raamatu... juubelit siin Eestis tähistame siis, kui nad juulis  Eestisse tulevad.....  poja tegutseb teaduse maailmas ja tunneb sellest rõõmu - töö olevat ta hobi,  Viimati olime  koos jõuluajal  ja laulsime rõõmsalt jõuluvanale...
Aga kunagi õpetasin talle luuletuse (leidsin vist mingist lasteraamatust) : tule, tule tuppa hiir, kiisut pole praegu siin, piiksu mulle piiks-piiks-piiks, mina naeran hii-hii-hii.
Seda luuletust nad vaheldumisi õega armastasid ikkajõuluvanadele   lugeda......

Täna  mõtlen  ikka oma järeltulijatele ja  igatsen seda aega tagasi, kui lapsed veel Eestis olid. Aga eks nad tulevad  kunagi  kodumaale, küll see kodumaaigatsus (tundsime seda siberis) nad siia tagasi toob. Kuigi ajad on teised  ja oleme  EL-s, aga  lapsepõlv ei unune. Vähemalt  isa (keda poeg väga hoidis) ja vanavanemate hauad on ikka kodumaal, samuti lapsepõlve mängumaa...vast ehk täna meenutad lapsepõlve mängumaad:  karikakraid, rukkililli, rohutirts kus mängis pilli....
 Olgu pojake, sul täna ilus päev ja suur õnnetunne oma pere ja töökaaaslaste keskel!
Viigu tuul palju kallistusi sinna kaugele mereäärsesse linna !
kalli-kalli kõigile!

tahaks suudelda

Hulkusime eile sõbrantsiga linnas. Vaatasime Emajõge, raekojaplatsi ja lõpuks jõudsime välja suudlevate tudengite juurde....seal tekkis küll selline  tunne, et tahaks nagu ise ka suudelda. No mis ime inimene ma olen, et visuaalne pilt tekkitab vajaduse kohe seda ise ka  teha... hea, et ma pornot veel ei vaata...aga ju  minus ikka seda mustlasverd on, sest isa oli tõmmumees ja laulu -muusika mees, kuumavereline...kahju, et nägin teda ainult u. 5 aastasena ja sedagi mäletan uduselt, kuidas ma ta süles istusin ja me laulsime "Seal kus rukkiväli..." tema saatis klaveril..veel mäletan kuidas me toorest soolapekki sõime lõigates seda leiva peale kuubikutena...

Aga nüüd pean ruttu aias taimedele ka kõpla näitama, muidu umbrohi matab nad enda alla..kell  kolm hakkab meie Kaiake tennist mängima praeguse maailma esireketiga -  sellest ma küll ilma ei taha jääda, õhtul vaatasime L-ga ka jalgpalli, pole viga midagi, meie mehed ju esimest korda mängisid prantslastega ... publikut oli palju ja nähti , et eestlased oskavad ka jalgpalli mängivad .
pai teile kallikesed!

lillekasvatuse võimalus

Maie käis siin oma  punapea Meerit vaatamas.... naersime koos selle orangutani üle - on alles puude otsas ronija, vahepeal ripub oksaküljes nagu ahv, ikka püüab neid linde kätte saada. See on umbes nagu pardike ja mooniõis, mida ikka kätte ei saa, seda ei saa....
Aga oma endisele WC potile ma leidsin rakenduse......panin fuksia sisse kasvama..varsti tulevad õied lillele külge  siis on omanäolined kaunistus aias. Kahju oli seda potikest ära lõhkuda, oli nii armsake, üks füüsika tudeng põletas kaanele teksti ka veel  - no kuidas sa sellist kunstiteost hävitad!?

 No on ju midagi huvitavat jälle aias? Võib-olla panen sinna ehk mõne teise lille kasvama.....
Aga õues õitsevad  juba pojengikesed  ...

päikest südamesse sellel ilusal kevadpäeval!

metsik roos

Kullake oota, pea õitseb metsik roos.....

Ja ongi käes see kaunis aeg mil metsroosid hakkavad õide puhkema..(metsrooside aegu sul täitub salasoov).. me aias on  neid päris mitu sorti ja nende  aroomiga  varsti täitub kogu ümbrus...kuigi  sirelilõhna  tuleb ikka veel aknast sisse.. täna on nii soe, et avasin kohe akna  ja kohvitan akna juures  päikese käes... kui mõnus! Ja kui hea elu, et ei pea kohe tööle tormama....teen mida tahan - lalla-la-laa
Aga see on meil kõige kõrgem kibuvitsake-metsroos ilusate suurte õitega...on ka valge suureõieline olemas...

 ilusat lõhnavat jaanikuud!

oh mind lolli

Mulle on hakkanud meeldima chilli. Mõni aasta tagasi Tuuli tõi Taist tsilli maitselisi komme, mis nägid välja nagu vihmaussikesed.... no nii maitsvad! Teised eriti ei tahtnud ja mina sõin nad üksinda ära. Sellest ajast ma avastasin endale chilli ja olen ostnud ikka hiina kastmeid (salvesti toode). Täna  hakkasin nalja pärast  kastme koostist uurima ja ole lahke - see ei sisalda gramigi chillid....oh mind lolli küll...

Nüüd lippan poodi ja ostan mõnda toodet, milles see pagana chilli ikka sees on. Muidugi seda peab seal hästi vähe olema, muidu suu õhetab veel mitu tundi.... aga mida vaja seda vaja, venelased ütlevad selle kohta - meloch no prijatnaja-
Läksin siis kaupluste suunas, aga  arsti juurest ka vaja läbi lipata (täna kell 10), et südamerohtusid vahetada, mis allergiat ei tekitaks...
Aga tuju hea, ilm päikseline, loodus oma kõige kaunimas rüüs!
Trallal- laaaa, mis meil viga elada!
kalli teile, kullakesed!

suur solist

Saigi Andrei sünna peetud! laulukoori mehed olid tagasi ja veel nii hassartis, et panid lausa meeste laule..mõnus oli kuulata!  Ansambel läks vahepeal vaidlema, siis sain ka mina solisti mängida..laulsin oma lemmikuid laule  - Mu kaotus on suurem ja Las kristall jääb kõlama - laulsin kohe nii südamest, et E tulid pisarad silma. Ansambli poisid hakkasid kohe mind saatma, leidsid õige duuri, eriti kaunilt sobis  mu häälega mandoliin - milline nauding -  Aga hiljem mehed ütlesid, et ma väga venitasid lõppe - mina vastu, et suurt solisti saadab orkester, mitte vastupidi. Selle üle sai naerda-- ma olen nüüd suur solist. Aga kui ma südamest laulan, läheb mu hääl tõesti minoorselt kaunimaks

 Mul oli jaksu oma mehe matusel (kellega olin 30.a. elanud) laulda -Mu kaotus on suurem (poeg saatis klaveril) Nii me  leinasime teda lauldes.....
Aga  täna  on jälle ilus ilm, juuni algus ja  päevased toimingud ootavad....
suured kallistused!

Alatskivil

Läksin ikka Alatskivile kaasa. Seal oli põnev, lossi ees koduloomad. No mis sa kostad, ma pole ammu kitse näinud

Kuna teised läksid lossiga tutvuma.(eelmine aasta õega käisin) siis mina otsustasin proovida ratsutamist. Kits jäi nagu liiga madalaks, läks jalge vahelt lipsti läbi. Proovisin siis hobuse selga saada, tagumik oli küll raskevõitu, aga  õnnestus. Kuid ringi peale teha ei saanud, jätsin pooleli, sest ei tundnud ennast kindlalt. Aga -  tehtud, hobusega ratsutasin elus esimest korda, eesli ja kaameli seljas olen olnud, samuti siberis seaga ratsutamist proovinud. Nii et olen nüüd selle ala spets.
 Hiljem  nautisin pargis jalutamist ja pilgu taeva poole tõstes  nägin kurepoega - oh sa nunnukene küll, nii kõrgel ja nii uhke olekuga....

Hiljem käisime ka Peipsi ääres, uhh millised lained (tuuline oli) nagu Hispaanias sügisel.
Saime noortega suhelda ja ennast tuulutada...ka mammu ja lauri poolt tulime läbi, kus lahke pererahvas meid kostitas......nüüd puhkama!
See oli siis 1.juuni - lastekaitsepäev ja me Lga kohtusime lastega (kes veel kodumaal on, teised on putkat teinud)
Kõiki ilusad teile, kallikesed - tore, et te mu soperdisi ikka loete!

rektor valitud

Tartu Ülikoolile  rektor valitud! Oi, V.Kalm saigi TÜ rektoriks. Ülikoolis oli nagu traditsioon K tähega algavad rektorite nimed. Vahepeal P.Tulviste ja J.Aaviksoo olid  mittetraditsiooniliste perekonnanimede algustähtedega. Minule meeldib  V.Kalm   rektorina  - asjalik mees (muidugi ka  teised olid väärilised  kandidaadid).
...on Ülikooliga mu elu seotud, ka lapsed õppinud on siin....nüüd õpivad lapselapsed  (mamm ja laur)...

Aga  täna on armas päikseline ilm! Meil on külalised Tallinnast - Tuuli oma elukaaslase. L on nii rõõmus ja tahab meid viia Alatskivi lossi vaatama ning  Peipsi äärde. Eks ma lähen ikka  kaasa, kuigi enesetunne veel kõige parem ei ole. Kui paha hakkab - saab ju autos ka pikali olla.
Suur kallistus teile kõigile!