ma nutan...

Ma nutan vaadates vene pealt Andrei Malahhovi saadet "Las räägivad".. kui häid inimesi on ikka ilmas nagu Andrei...Ta on võtnud omale eesmärgiks leida nende laste vanemaid, kes on  oma vigasena sündinud lastest loobunud...Lapsed on kasvanud  üles invaliidide lastekodus, s.j. on mitmest neist saanud tugevad  invosportlased.. nt. ilma jalgadeta poisid võitsid saate Talentide jahil", tehes väga raskeid trikke, toetudes ainult kätele....mõned on lauatennise  võitjad ja n.e.
Kuid kõik nad igatsevad leida oma ema või vanemaid...nad andestavad emale kõik, peaasi et saaks veel ema soojust tunda... see saade on nii hingestatud ja Andrei teeb kõik, et laste vanemaid leida ja kokku viia...s.j. ka temale tulevad pisarad silma  kui lapsed oma emaga kohtuvad...kohutavalt inimlikud saated ja liigutavad mindki pisarateni...ema ja lapse armastus on kõige pühamad siin ilmas...

Kui ilus on purskkaev, siin oleks ka nagu pisarad....
 Tuleb meelde kui ise invaliidina Tln.-s Hiiul gipsis lamasin mitu aastat, kuidas uuesti käima õppisin, kuidas aastaid 1-2 gruppi invaliid olin ja jumalat tänan, et peale 2 oppi sain käima ja lapsed veel sünnitasin (luutuberkuloos, mis mul vaagnas peale Siberit  oli ei võimaldanud  kõndida) ....
Aga nüüd olen võimeline tantsima, ujuma jne..milline õnn on elu! Põetasin oma meest ühes toas, hiljem  tütre äia teises (mõlemad nad surid) - see oli kõik mu elus kohutav!, ma nii kartsin surnuid, ka haiglates mu kõrval voodis vahel mõni suri (osa  luutbr. haiged olid juba lapsena põdenud ja nende jalad ei arenenud - keha oli mehe oma. aga jalad lapse omad)...
ja nüüd ma leidsin inimese kes püüab sellistele inimestele rõõmu teha, leida nende vanemaid või nõuda riigilt toetust..Ei  Malahhov on inimene suure tähega, ta ise ka vahel nutab, kui eriti traagilised sündmused on..selliseid inimesi ..
  Mulle tulid oma kannatused, samuti tütre raske avarii (vaatamata tema üleelamistele kaitses ta  dokt. kraadi ja on väga tubli olnud) meelde
Peabki elust kinni võtma ja seda täiel rinnal nautima.....lõpetasin nutmise kui sain seda kõiki teistega jagada....ma kuulun nende inimeste hulka, kes vajavad kaastunned ja headust, olen püüdnud seda  kõike ka oma lähedastele anda...
Oi nüüd sai nii pikk ja segane jutt...aga olgu...nutt puhastab hinge ja annab ehk lainetena edasi selle kaastunde neile, kelle pärast ma nutan..
kõiki head teile!

Liisa luuletustest

Mu õe lapselaps on nii nunnu - väga armsa  luulekogu koostanud - tal on tõesti andi

Ta kinkis mulle ka ühe raamatukese...lugesin mõnuga..olen nõus P.Helme
 arv amusega, et ta ei õhka lillede ja liblikate, ega esimese armastuse järele" vaid  vaeb oma luules elu tähendusest ja ülesandest ning universaalsetest hüvedest"...on lausa nauding lugeda...Liisa on tõesti andekas! Ta on ise illustreerinud oma luuletused

Ma kuidagi lausa tunnetasin tema mõtteid ja arusaami...tekkis endal ka luuletamise soov...tasa-pisi proovingi..
kalli

seksist ka

Kui juba armastusest juttu siis ikka seksist ka....tuli tuju täiendada oma seksiteadmisi ja vaadata jälle raamatut "Tark seksijuht" koolibri valjaanne....hea raamat, eriti noortele

Aga ega minagi  seda lugemata jäta...eluaeg ju õpitakse.. peab ikka kõiges siin ilmas orienteeruma, ka seksis..vanasti peeti seda tabu teemaks ....  inimesed olid füüsiliselt  tugevad tehes rasket tööd,seetõttu ka närvid olid tugevamad, seksi ei peetud nii oluliseks..aga nüüd on inimesed rohkem pinge all, tänapäeva linnastumine jne tekitab stressi...seetõttu on vaja lõdvestavat seksi, et pingetest vabaneda...see raamat õpetab tõesti ilusat  ja tundelist armatsemist

Lugedes seda raamatut tekkib tunne, et peaks vist ikka tantraseksi kursustele minema, ka minu eas on seda veel vaja..see võtab pinged maha ja tekitab tohutu õrnuse ja rahu tunde...
Oih, ma ei või edasi lugeda....see on  nii erutav....vaja ruttu seksuaalenergiast  vabaneda.... kus see L ometi asub?!
nalja saab selle eluga!

ma armusin!

Oi ma armusin oma uuesse arsti! Millised õrnad tundlikud käed, millised targad silmad täis aastate kogemusi! Nüüd mul on uued rohud peal ja elu läheb edasi hindele + viis.... kuidas oleks tahtnud endale sellist kallimat!
 tulin lauldes maarjamõisast koju ja imetlesin imekaunist sügist parki

Lehed juba langevad..
.kui koju jõudsin siis maiustasin kahe maasikaga...milline imeline sügis, maasikad aina õitsevad ja kannavad

ja minu lemmik õiekesed aina õitsevad ja õitsevad...
ilusat päevakest

jälle armastusest

Jälle tahaks ma armastusest kirjutada....vahel tuleb selline tunne peale, et vajan inimliku armastust...hing nõuab midagi ilusat ja õrna....sõnadega ei oskagi seda kirjeldada....imelik, miks vanus ei vii minema seda igavest igatsust armastuse järele!? Miks ma ei tunneta hinges oma vanadust? Miks on mul millestki puudu, ometi ma ise olen armastanud ja mind on armastatud...samuti L-ga on meil väga hea kontakt...aga ometi hing tunnetab, et kusagil on veel midagi sellist olemas milleni ma pole jõudnud...
äkki on tõesti hing olemas ja see väljub inimesest kui ta sureb....hing hõljub siis kusagil kosmoses kuni leiab omale  mingi keha,  kuhu ta tahab uuesti siseneda  (nii arvavad mõned teadlased, ka idamaade filosoofia ei eita seda).  Kuid  mõned hinged jäävadki alatiseks kosmosesse hõljuma ja ei sisene enam kunagi  kehasse...äkki saan see mina olema....äkki on siis just minu hinges kõiki haarav armastus seal  kusagil kauges kosmoses... oh oleks see nii, aga nii tahaks maa peal veel kedagi väga armastada ja koos hõljuda õrnuse ja tunnete maailmas (äkki tantra ongi selline, mine või kursustele!?)
kuid ehk võib ka armastada elutuid asju, või loomi!? Kuid millegi pärast see ei realiseeri mu hingelisi vajadusi. Lastearmastamine on teistsugune ja see on omane ka mulle...
aga ehk on looduses veel asju, mida peaks väga armastama, olgu siis see kasvõi see ilus armas lilleke  sellel pildil....ma proovin sellesse süveneda....

Ei noh  - see on vist natukene naljakas jutt - sest ma ei tea isegi, millest  puudust tunnen!? Aga ometi on ehk kusagil samasugune igatsev ja  tunnete järele janunev inimene, kellega mind saatus pole  lihtsalt kokku viinud.....
armastust teile südametesse!

Maarjamõisa

Tulin linnast jala suvilasse ja lausa imetlesin meie linna...ikka ilusaid maju on Tartus... kui Maarjamõisa vanadest majadest möödusin siis pidin ikka mobla haarama ja mõne pildikese tegema

ikka armsad ehitised .... ja puude vahel  maas on juba sügiskulda ..

ilusat päeva teile!

türgioakesed

Mulle väga maitsevad türgioad...võin neid kohe mitu päeva järjest süüa, vahel keedan kaunu, mis veel ei ole päris valminud, vahel teen  ubadest salatit..
mul kasvab neid mitu sorti

Täna ta tegelesingi ubade seemneks korjamise..
Aga sügis saabub meile aeglasel sammul...näppan ka vahel pihlamarju suhu..

vau, kibedavõitu teised aga see- eest vitamiinirohked
kalli

metsaannid said purkidesse

Saime ikka  midagi Palo äärsest metsast korjatud  ka  ....puravikud panin purki nii lihtsalt (soola, suhkrut, pipart , veidi äädikat ja rohelist tilli igale purgile enne kaanetamist) , mulle  maitsevad puravikud just sellised - tillimaitselised!

Laur korjas pohli, nendest sain martsipanidest kompotile pohla siirupi peale keeta, jälle midagi omapärast....

..kukeseentest sai maitsev  kaste kartulite kõrvale valmistatud jne....niipalju siis kokandusest peale  metsas käiku....
.. aga puugid  saab maha raputada   üle pea vette hüppamisega,  nad vist upuvad ära....igatahes mina neid ei ole oma kehal kunagi   kohanud, kuigi palju looduses viibin ja metsades rabades hulgun, rääkimata oma järvekeses ujumisest...(tegelikult vaja vist üle parema õla sülitada)
ilusat jätkuvat sügist teile!

imelik tomat

No on alles imelik tomat, tuletab meelde ninaga olendit, või teekannu , või veel midagi tuttavat, aga ei mäleta mis asi see oli....panin talle rattad (või pojad)  ka veel alla....pakub ehk mõnele joonistamist harrastavale lapsele lõbu.....

Täna ju vana-vanemate päev siis võin sellist komejanti omale lubada
Hakkas nii meeldima et tegin sellest kohe mitu pilti....mis kunstnikud arvavad (need kes suvilat maalisid) mida selline  tomat  endast kujutab..ehk pelikani või veel mõnda olendit?


Vau, täna raadios pakuti välja, et minusugused meenutaks oma kooliskäimist ja elutingimusi
Siberis, kirjalikud meenutused siis vaja konkursile saata......teen ära, sest osa tekstist saan ma juba oma esimesest raamatukesest  "Lapsena Siberisse" kätte, seal ma ju kirjeldan oma onnikest ja seda kuidas lehm mulle katusest läbi kaela sadas jne. 
Ilusat päeva kallid eakaaslased (ka siberikaaslased)!

Palo järveke

Käisime kambaga Palo järvekese ääres aega veetmas, nii armas pisikene järv metsade keskel, vesi oli soojem ja ujuda mõnusam....seeni oli vähe, pohli ka ...
mängisime  siis peitust.....aga järvel istusid kolm kalameest

 koer oli kolmas...

.vau kui rahulik ja mõnus on metsas viibida..puud  ja rohi lõhnavad  teisiti kui linnas või suvilas.....mõnus on samblal pikutada - nii pehme..tuletab meelde kui me pokusid Pokumaal mängisime....
mina peale suplust viskasin pikaliku, mammuke tegi kohe pilti pikutavast vanainimesest

ise ta näeb nii armas ja nunnu välja

oli tore matk loodusesse, pärast järves käimine, kohvitamine ja kiikumine...
kalli teile