sünnikoht

Meil tuli õega idee  koos järeltulijatega Jalametsa ( meie  sännikohta)  minna...et  jälle näha oma armsaid laukaid ja tunda kalli sännikodu hõngu.... Õe järeltulijad on kõik koos.... aga minu omad kaugel välismaal oma teadust tegemas... niii kurb.. aga ehk mu üliõpilastest lapselapsed (kes Kodumaale tulid õppima) Mamu ja Laur tulevad...ma nii loodan !!!! Agataevast tulgu või tina,  me ikka laupäeval lähme sinna.... õepojad lubaid suurema telgi võtta.. kahjuks me  sünnikohast on jäänud järele ainult  üks mustasõstra põõsas...aga ma viin talle ühe valge floksi ka veel seltsi...kahju, et maja hävitati. kui me siberis olime.. aga see kodutunne on ikka jäänud ja ei kao kuhugi..
Õde läks täna juba sinna niitma ja  silda üle rabakraavi sättima....Meie lähme laupäeval ja teeme omale mõnusa päeva .....samuti  matka me lapsepõlve laugastesse... kas nad on ka  muutunud ei ole ju  mitmel aastal sinna saanud?...Aga võrreldes lapsepõlvega on nad väiksemaks jäänud ...seal on nii vaikne  ja puhas loodus... kas on seal praegu ehk kuivem.. suvi oli ju põuane.. see kohake seal on meie lapsepõlve mängumaa, meie talulaste tööde- tegemiste koht -seda ei saa kunagi  unustada  ka meie lastele on see koht armas  ja ikka tahavad sinna minna..... aga meie  lapsepõlv koos õega on meelde jäänud kaunina, päikseküllana ja mängulustilisena... seal olid meie pääsusilmad, meie kullerkupud.... kaseoksad, milega me kaunistasime loomade joogiküna- meie pisikest kodukest, kus ei puudunud ka nukukesed ja teised mänguasjad....ka ussid ja jänesed ei olnud meile võõrad, keda Mutta ja Pätta (meie truud lehmade valvajad) taga ajasid - kui kauge ja armas  aeg..
Ilusaid  unenägusi!