kohvi koos tormiga

Olen lõpuks üksi, lapsed sõitsid minema, L sõidab taksot, kõik sõbrad soovisid häid jõule...
Nüüd jõin õues kohvi koos tormiga...sain tuule ulumisest lausa kaifi.. mulle marudalt meeldib õues pingil üksinda kohvitada.....ja eriti kui on tormine ilm,  kuid koos päiksega on samuti mõnus...
Kuuldes  seda tormi ja vaadates puude kõikumist tuleb  meelde siber koos oma tuiskude ja huntide uluga...mõtted lähevad kaugustesse uitama, meenub onnis ükinda olemine ja see hirm - kui väljas tuiskab, hundid uluvad - et äkki onn võib  kaela kukkuda, hundid mind ära süüa ja keegi ei tule  appi, sest ema on kuskil kaugel tööl...
Õnneks on see möödunik.....nüüd tunnen rõõmu, et hunte ei pea enam kartma.....torm ei ole nii jube,  ümberringi  elavad inimesed ....maja on suur,  võib  kohvi juua ja imetleda  tuules kiikuvaid mände, paindunud kuuske ja teisi armsaid puid meie aias....hingata seda mõnusat männilõhna...

    Mul on kallid lapsed, head  sõbrad ,  samuti kõik need armsad inimesed, kes te loete minu blogi....kellega ma saan oma muresid-rõõme jagada..
Ma südamest tänan teid kõiki !