mõtisklus

Istun siin õhtu vaikuses ja imetlen küünalt, mille homme süütame...tulevad meelde mitmed jõulud mu elus, on olnud  paremaid aegu, on olnud eriti säravaid (lapspõlves), aga ka selliseid, kus isegi leiba laual ei olnud ....kuid  küünlad on ikka  oma leegiga jõuluõhtut  kaunistanud...
vaadates seda küünalt tekib imeline tunne, mis  sunnib mind akna juurde minema ja taevasse vaatama -  tähti imetlema -   tähed on ju  alati olemas.... ehk kuskil  kaugel- kaugel, mõne  tähe peal on  mingisugune elu..... võib-olla  sealt kaugelt-kaugelt  mingi olend vaatab ka meie planeedi maa  poole (ta küll ei ole taevas üks tähekene) kuid ta on meie maakene!?

Kui palju on veel küsimusi ja asju, mida inimene ei tea...võib-olla kunagi hakatakse tegema lennureise nende tähtede poole.. aga mina seda  kindlasti enam  ei näe ..... kuid ometi miski  sunnib mind vaatama taevasse ja otsima sealt oma tähekest, mis lummab mind oma sära ja kaugusega..... (tähekene, miks sa vilgud...)
ilusaid jõule!