reede, 13. aprill 2012

Oi see linnulaul!

Oi see linnulaulu küll - teeb hinge nii hellaks!Kuidas  eile õhtul linnud laulsid! See tõi silme ette   mu lapsepõlvekodu  metsa veerel, kust   meelde tulevad soe päike, metsakohin ja imeilus linnulaul...
 Aga mu pakukesed on valmis seatud ja ootavad meie armsasse suvilasse esimesi külalisi .. vast mu Mammuke tuleb mulle abiks kohvi serveerima ja  muidu jooksma, tal ju väledad jalad. Saslõkimeister on meil muidugi A, kuigi ta jõuab ka vahepeal  nalja visata ja  kitarriga laulda.  Kui aga tahame lüürilisi ja rohkem minoorseid laule, siis on  meistriks V, rääkimata saatjatest E ja Ü, kes mängivad igat lugu. Ei tohi unustada ka L ilusat häält ja kitarri harjutamist. Naistest on võimelised akordioni kätte võtma kolm, samuti tulevad kitarriga toime. Nii et mängijaid meil jätkub.
Aga lindudele anname tahes-tahtmata  alla... neid on nii palju - terve pargitäis  saadab meid tavaliselt...
Mul oli maal koer kes hakkas uluma, kui ma akordioni mängisin. Nii me siis kahekesi musitseerisime. Eile õhtul üks lind vilistas nii kõvasti:  ööbik-ööbik. Kas tõesti võib nii vara mõni ööbik häält teha? Kes võiks veel nii tugevasti häälitseda? Muidugi kuldnokad võivad ööbikut matkida, aga mulle jäi küsimus ikkagi õhku...
kalli-kalli

1 kommentaar: