tütre prom-e doktoriks Stockholmis
Poeg kaitses doktorit muidugi Helsingis, ta ei olnud veel 30. Aga ta valis eriala, millest ma juba Siberis unistasin - geograafia. Mul oli onnis seinal maailma kaart, ja ma iga õhtu vaatasin maailma linnu ja eriti seda, kus asub meie väike Eesti..Mõtlesin, et hakkan midagi sellest uurima. Aga venekeelne baasharidus ei võimaldanus mul hiljem seda teha. Ma rääkisin eesti keelt isegi aktsendiga ja põdesin palju haigusi (s.h.malaariat) rääkimata luutuberkuloosist. Valudega ei edene isegi õppimine. Aga nüüd olen õnneks terve ja elu on lausa laulupidu võrreldes lapsepõlvega...
L-a, kes kutsub mind lapseks kui ma jonnin - temale pean küll lilled tooma,
Mulle eriti ei tooda (valetan, praegu tütar helistas, et mamm tuleb lilledeg)) aga ikka telefoni. teel õnne soovitakse ja ma jälgin int-st laste tegemisi seal kaugel maades, tunnen rõõmu kui neil hästi läheb (olgu siis tütre audistide uurimine või poja maailmas 3. kohal oleva tead. ajakirja juhtimine, rääkimata loengutest jm.) Lähme L-ga raekoja platsile kontserti kuulama, see on tasuta ja kõigile.
Kui lapsed suvel Eestis on , siis saab nendega filosofeerida ja vaielda mitmetel teemadel, isegi Lenini
teoste üle (minu aeg õpetati ju TÜ-s mitmeid punaseid aineid)
Helistas ka L-i tütreke (ta on meil armas), et ostis meile teatripiletid ja tuleb ise ka Tln-t kuu lõpul.
Olgu teil kõigil kaunis emadepäev!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar