Hommikul õue minnes ikka tõstan pilgu taeva poole kui kuulen rändlindude hääli... mind alati on köitnud need ilusad kolmnurgad taevas, olgu siis haned, luiged või kured, aga kurgede häälitsus on kõige südamelähedasem. Kuuldes nende kaebliku häälitsust tuleb ikka Siber meelde. Kui seal neid kuulsin, siis alati mõtlesin oma kodumaale, meie talule ja sellele, kas samad linnud on ka meie kodust vahel üle lennanud... ehk muudavad nad vahel oma asupaike...ehk käivad nad minu laugaste juures?
Ka täna tunnen igatsus...kuigi lendavad haned . Kuidas nad oskavad selliseid kolmnurki moodustada ja millest nad häälitsevda... on see laul, või omavaheline suhtlemine?
Aga täna olen ma juba tööd teinud...maasika taimed istutanud
Nüün tulin tuppa, panin sussid jalga ja hakkan akordioni mängima, et oma rahutud hinge kevadigatsusest vabastada..sest need linnud... - teie hääl kaugelt kutsumas taas, linnud teie hääl kostub taevast ja maast...kuis küll koos ma teiega lendaks, mind igatsus valdab, seda tundma ma jään.....
kalli
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar