elu kui lillepidu

Abilist ma pole veel leidnud aga jasmiinide ja maasika aeg on nii mõnusa lõhna ja maitsega....
söön praegu maasikaid  jäätisega (küll üksi), aga jäätisele tegin suu ja silmad pähe, siis olen nagu kaksi

Oi kuramus küll, kassid tahavad mul vägisi koore käest koore nahka panna.....oleks ikka vaja abilist, kes kassegi taltsutaks...ma ei julge nendega kärada, siis  punapea meeri paneb mulle käpaga, aga Kyttike on pai, käppa mu peale ei tõsta...
elu on mul nagu lillepidu...maasikad ja lilled, no mis see  hing veel ihkab..tühja sellest abilisest....

 näe peremees ise kohal!

ta pani mutilõksud õhtul  käikudesse, nüüd tuli vaatama, mitu mutti on....näis näis..pani küll kindad kätte ja ussid vastavasse kohta....mina  toidan aga mutte karbiidiga, ma aurab küll aga mutid ainult naeravad ja tõstavad mu   kiiget aina  kõrgemale , nüüd kiigun muttihunniku otsas....vast L saab lõpuks nendest lahti..

aga mina hakkan ruttu kooke küpsetama , siis mõnus kahekesi maasikamoosiga ja meega süüa...

kuid loodus on niiiiii ilus  kõik õitseb ja lõhnab.....

roniroos juba õitseb, ka lõunam aised kleopatrad tõstavad pead

isegi  toas on imearmas roosilõhn...




.ja ostsin omale uue orhideelise...nii nunnu....

suur jaanieelne kallistus kõigile