õnnehetked

Vau, mu tark sõber on jälle kodumaal ja tõi mulle Hiinast killukese lõunamaa päikest....väga armas temast....ma  hakkasin tema auks eelmisest aastast hiina laternaid kasvatama..
nii nunnud, juba õitsevad

mõnel ka roheline latern juba küljes....vau kui mõnsa, et sõber mind iialgi ei unusta...järgmisel päeval peale saabumist juba helistas...tuleb homme Tartu....siis jälle see hingestatud nägemisrõõm ja  jalutused Toomel.....
Kõik nagu vanasti...kohvitame, muljetame  jne....mulle on see ääretult suur rõõm...korraks lüllitan ennast argipäeva elust välja ja viibin munasjutu maadel......ega vist Paganinil oli õigus, et  pidevat õnne ei olegi  on vaid õnnehetked....ka mulle on neid vahel ellu sähvatanud....õnnehetk tundub  õnnest endast ikka suurem ...eks siis naudime neid ja laseme ka teistel nautida...
et  õnnehetki oleks elus  rohkem!