paitamine

Hea kui keegi aitab sul valust üle  saada... minu mammuke  tuli kohe mind vaatama ja sain talle kurta... jagatud mure - pool muret,,, muidugi  mammu naeris, et ikka minu eas sellised  üleelamised.. lõpuks ajas ka minu naerma ...siis me koos naersime  ja enesetunne läks kohe  paremaks......surnuaias ema haual polnud ju kellekagi naerda ja siis ma  lihjsalt nutsin.............................
Aga tuldi ka vabandama     ja teatud moel....mulle   toodi ilus orhidee,mis on  kaunis lisa mu kollektsioonile.....aga kõige parem on ikka õrn silitamine... tohutu  õrnusega  saab  löökidest üle....ja seda ma sel õhtul sain piisavalt.....kahju, et ma  asju vahel nii traagiliselt näen.......
  Noorena, kui mu sõbrannad vahel kurtsid, et nende mehed ei oska head olla.... siis  mina arvasin, et peab oma lapsi vähemalt õpetama õrnad  ja head olema... et poegi peab nii kasvatama, et nad oskaksid oma naistele paremad olla..
..Kuigi ma täna käisin poes...  on  jalad ikka veel nii nõrgad...rinnus nagu kivi  ja silmad  märjad... miks  ma nii õrna  hingega olen sündinud,  noh miks!?....nii raske  on sellistel elada....ja õrnu-häid mehi on ju nii vähe...
Aga  vast hakkab mu optimism tagasi tulema  ja  aeg parandab  haavad...
   .... lähen suvilasse....  töö  ravib....

                      kõik loomad tahavad ikka paitamist, isegi Punapea Meeri,  rääkimata siis inimestest.-........
pai teile kõigile

elu lainetab..

Oh, see eluke lainetab... vahel on palju rõõmu... vahel palju kurbust... ka mina sain eile väga-väga  haiget... käisin lausa  oma ema haual nutmas... mis teha - mis teha... ikka juhtub nii, et keegi lähedastest teeb sulle haiget!!! See on nii valus!!! Ei tea kuidas sellega toime tulla!?   Kahju, et ma nii emotsionaalseks olen loodud (olen vist isasse) kuid nägin teda viimati  5aastasena.....
Aga ma olen ju igast olukorrast välja tulnud....eks ma  tulen ka seekord toime... mu elurõõmus loomus ju aitab mind!?
On hea, et saan samuti kirjutades oma valule leevendust.....Aitähh, et sa , päevikuke, mul olemas oled...
Kui mõelda, siis omateada ma teistele  teadlikult  haiget ei tee.....aga eks ole ju sedagi elus juhtunud... me oleme ju  ainult inimesed....ja igaühel oma ego olemas.. eksimine on inimestele omane (erare humanum est)......
Siin ma siis olen üksinda  oma nutetud silmadega...
Eile sain kuidagi hakkama... kirjutasin palju reisimuljetest jne.  aga täna!?  Ei tea.....
Eks ikka pill tuleb  pika ilu peale...pärast ilusat reisi  jälle argipäev....

                                                    vaatan neid ilusaid lilli

                                            ja pilte, kus rahvale nalja teeme - läheb kergemaks....
Kahju, et lapsed kodumaal ei ela.....
kalli-kalli kõigile                           

veel plääzitamisest

Vai- vai  kui mõnus oli seal Llores de....-is  plääzitada....küll siin, küll seal pikutada ja vahel ka vette hüpata...

                             

                                            basseinis  

                                             hommikul oli hea lille imetleda

Aga lainetes maadlemisest mul  tuleb  veel pilte, kui mobla korda saame...
Nii tore on soojast Hispaaniast sattuda Eestisse--- hingede kuusse...veel ei ole lund... veel ei ola väga külm...veel lähen homme linna jalutama, sõpradega kohtuma... eile olime Tln-s matustel...see võttis mult palju energiat---ääretult kurb on kedagi ära saata.....
kalli-kalli

                                 

kalmistul

Nagu mul kombeks käisin ka hispaanlaste kalmistul jalutamas... see lausa hämmstas mind.. hauad olid teine teise peale ehitatud ja neid oli palju koos...ma algul vaatasin et nagu mingid majad... siis akendes nägin lahkunute pilte ja daatumeid....laius oli kirstu pikkune.... mõtlesin omaette.. kas seal surnuid palsameeritakse või kuidas.. urnide jaoks olid ruumid liiga suured ?  Küsida polnud kellegi käest......

                                          
Palju oli kauneid  kivist hauasambaid  ja lausa terveid  hauakambreid.. vast rikaste omad..

                                             väga erinevad põhjamaade omadest

    Kirikusse, mis oli omaette vaatamisväärsus, sai ka meie poolt küünal pandud    
pai-pai           

me kohtusime suvel...

Me kohtusime suvel Pärnu rannas
ma veidi aralt andsin sulle käe
kõik oli endine, kuid mullle tundus
et kõik me vahel pole samaks jään`d

kõik möödus meil kui "lennu tiivul"
mu süda jälle pettis mind
nüüd jäävad kõigest jäljed liival
mis meenutavad minu kõrval sind
                         (I.Kolla)

                                                     Pärnus
Ootan järgmist suve...    päikest....mereranda......

pai-pai

ikka need mäed....

Hiline õhtu...istun mõtetes akna juures ja vaatan kuud.....tundub , et kuu kutsub mind kuhugi... või nagu tekkib mingi tohutu kaugustesse lennu igatsus....veel ei ole täiskuu.....huvitav, kas inimkond  jõuab kunag nii kaugele, et lennatakse maa ja kuu vahel... .. käiakse   nagu ekskursioonil kuul!?
Ja mõtted lähevad jälle  Llores de... peale... sellele  meeldivale  reisile...  need imelised  mäed, kust alla jooksid ka kosed!!!!

                                                   mõnus vaade
Aga ka lilled olid mägedes ilusad....

Kauneid unenägusid!                            

lilledest

Oi, nüüd tuli mul tuju lilledest kirjutada...vau....  seal Hispaania rannikul õitsesid ka  kollased  kannad!(novembri alguses)    Punaseid ja orantze olen ma teile näidanud... aga kollaseid on ka.olemas (ENE-sse ma muidugi ei viitsi vaadata, käin kohe kohapeal tutvumas))---...tõin sealt ka pisikese-pisikese sibula (pikksilmaga peab vaatama)...ei tea,kas läheb kasvama   või ei lähe....

                                                minu armsakesed
Seal oli veel mu sõpru (lilli)

                                                    see on eriti nunnu

                                              ka mägedes õitsesid lilled
Järgmine kord näitan teile, kuidas ma ise lainetega maadlesin..
aga praeguseks
pai

ikka lõunareisist..

Ma olen väga rõõmus, et sain jälle reisida...ilm  oli imeline.. muljeid palju: meri,  ja mäed, imelised lilled ja puud, mida meil ei ole!!!  Mägedes sai veidi ronitud , lainetesse sai hüpatud, hispaaniatantsu.  vihutud,,, mullivannis lihaseid lõdvestatud  - no mis sa hing veel ihkad!?.

                                                  mind kutsuvad mäed...
. Mäenõlvakul oli  üks kohvik, kus sai martinit juua...imeline vaade... milline mereõhk..
L-ga leidsime  ka ühise keele ja meele....  jõime koos  martinit ja arutasime maailma asju.....
Tore, et ta  olemas on!.
                              

                                                 martini (minu lemmik ) joomine

                                                  oh, mu jalad!
Niipalju siis täna Llores de marest....
kalli-kalli kõigile                                                                 

Llores de mar

See on koha nimi, kus me Hispaanias olime
Uihh... sai ekstreemi pandud... ilm oli soe.. vesi 20 ringis... aga lained, need lained olid üle 2 m. kõrgused.. ei ole iialgi maadelnud selliste lainetega,, laine viskas inimesi kaldale.. vahest ka uperkuuti... algul ma tegin pilte ja sai südamest naerda, kuidas laine poisse merest välja viskas.... aga siis viskas suur laine ka minu koos moblaga üle pea, kuigi sEisin mitu meetrit eemal.... moblakene viskas soolases vees kohe vedru välja (Laur remondib teda juba)-- õnneks jõudsin osa pilte läpakasse tõmmata....

                                              L sattus selle laine alla

                                          laine viskas L-tu välja
.. nii me seal  nende  lainetega  siis maadlesime - päris ekstreemne....
olen väsinud.. täna rohkem ei jaksa kirjutada,,, juba hommikul k.6st teel... nüüd lõpuks kodus.....
Tere koduuuuuuuuuuuuu!
kalli-kalli

Tere