elu lainetab..

Oh, see eluke lainetab... vahel on palju rõõmu... vahel palju kurbust... ka mina sain eile väga-väga  haiget... käisin lausa  oma ema haual nutmas... mis teha - mis teha... ikka juhtub nii, et keegi lähedastest teeb sulle haiget!!! See on nii valus!!! Ei tea kuidas sellega toime tulla!?   Kahju, et ma nii emotsionaalseks olen loodud (olen vist isasse) kuid nägin teda viimati  5aastasena.....
Aga ma olen ju igast olukorrast välja tulnud....eks ma  tulen ka seekord toime... mu elurõõmus loomus ju aitab mind!?
On hea, et saan samuti kirjutades oma valule leevendust.....Aitähh, et sa , päevikuke, mul olemas oled...
Kui mõelda, siis omateada ma teistele  teadlikult  haiget ei tee.....aga eks ole ju sedagi elus juhtunud... me oleme ju  ainult inimesed....ja igaühel oma ego olemas.. eksimine on inimestele omane (erare humanum est)......
Siin ma siis olen üksinda  oma nutetud silmadega...
Eile sain kuidagi hakkama... kirjutasin palju reisimuljetest jne.  aga täna!?  Ei tea.....
Eks ikka pill tuleb  pika ilu peale...pärast ilusat reisi  jälle argipäev....

                                                    vaatan neid ilusaid lilli

                                            ja pilte, kus rahvale nalja teeme - läheb kergemaks....
Kahju, et lapsed kodumaal ei ela.....
kalli-kalli kõigile