kahekesi pingil

Kui armas oli teda jälle näha...näha inimest, kellega Kaukaasias Noa tippu vallutasin, kes on mu jalge ette toonud sülemi sireleid, kes on minu heaks teinud midagi väga suurt...jne...jne....
    ...kahju, et me käime erinevaid radu ja ma ei saa olla alati  su juures!
 Me kohtusime  oma armsal pingil kiriku juures... väga armas koht..kahekesi pingil...

Aeg läks nii ruttu, et ei jõudnudki kõigest rääkida.....päike  säras  ta soojades silmades...samuti  kirikukuplitel  ja veel kollastel sügislehtedel, mis veel riisumata......
Mu armsakesel lähebhästi... tööd on.. maja on jne....
  .... aga ka tema  igatseb  mind  ja minu lähedust....mis teha...mis teha.... saatus  selline!
Kuid need hetked ja õrnutsemine on kaunid  ja annavad   mu elule palju juurde...ja ma ei tahagi  kedagi  teist.........  mul on olemas armastuse hetked -  see on õnn!!!!
Jälle tuleb meelde Paganiini, kes ütles , et on olemas ainult õnne hetked....püsivat polemagi..
Aga nii  hea, et need õnnehetked ka mind valgustavad .....

                                               õnnehetk on nagu see imekaunis õis
soovin seda teilegi...olgu palju õnnehetki!