Mõtlesin minagi oma lapsepõlvele ja tuli meelde, et Siberisse kaasa sain võtta ainult oma isa tehtud puust hobuse.... olid veel meil takust nukud, aga neid ma ei leidnud ülesse..meil oli vaene talu, ema üksinda pidas, sest isa oli juba vangis, enne metsas peidus..jne. ... meid viidi Siberisse kui "poliitilisi", isa oli ju "Omakaitses" olnud... nii mul ei olnudki tol ajal rohkem mänguasju,(eks ajad olid teised) aga selle puust tehtud hobusegi kinkisin ma loomavagunis ühele lapsele, kes oli väga haige....
Memme takkudest tehtud nukud olid küll väga armsad... aga ma tol saatuslikul hommikul ei leidnud neid kiiruga ülesse
. Tavaliselt mängisime me õega karjamaal puude lehtede ja lilledega , kui lehmi karjatasime, kui maad hobusega rullisime, siis jooksis sälg me kõrval, vahel vaatasime linde taevas...linnud lendasid me kohal, et mullast ussikesi noppida ...
Meil ema tegi üksi kõik talutööd ära... memm oli juba 80 ringis (tegeles rohkem söögitegemisega)... vendasid ega teisi mehi majas ei olnud...
Nii olid lood tol ajal laste mänguasjadega......hea, et ellu jäime,,,,
Kui tore, et nüüd on lastel palju võimalusi õnnelikud olla!
kalli-kalli
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar