Hömme läheme õemehe synnale...õde töötab veel õppejõuna, aga mees on juba kodune... neil on Ihastes rookatusega elamu (võeti muinsuskaitse alla), maja on oma ehitatud... väga omapärane.. õemehega saab alati nalja...eelmine vana-aasta õhtul olime terve lauluseltskonnaga nende pool...oh seda laulmist-tantsimist siis...
Ükskord suvel, kui me kõik maal olime, tekkis meeisu (ema pidas mesilasi)..... otsustasime Reinuga, et meil on see nalja teha - üks kärg tarust kätte saada! Mina panin ikka maski ette ja labakindad kätte, nagu ema tavaliselt tegi....Rein ütles, et tema ei vaja midagi, tõstab kaane ja jookseb minema... hiilisime siis vaikselt ühe taru juurde.. Rein tõstis kaane.... mina jõudsin ainult ühe liistu eemaldada, et kärjaraamist kinni haarata kui ilm läks mustaks ja kõik mu ümber sumises! Issand, nägin Reinu metsapoole jooksmas, kellel oli samuti pilv ümber.....mina lidusin järgi ja karjusin, et aidaku mul kindad käest lahti võtta, sest mesilased ronisid juba igaltpoolt riiete vahele... Rein vehkis ainult kättega ja kadus metsa....mina sain ka mingi oksa kätte ja kukkusin sellega vehkima.. ühe puu all sain kuidagi parvest lahti...aga nõelatud olin ikka päris mitmest kohast, kuid imekombel - mul ei paisteta , ainult veidi punetab (olin vist harjunud, sest lapsena sai vahel ikka mõne sutsaka)
Kui ma lõpuks metsast välja julgesin tulla....siis vaatan - üks hobune tormab koos vankriga meie õuest läbi ja inimest ei olegi ....hiljem saime teada, et postimees oli just meile teel kui mesilasparv tema kallale tormas,ta oli vankrilt maha hüppanud, kuna hobune lõhkuma hakkas..... hobune saadi kätte külapealt alles õhtul ja loomakegi oli nõelata saanud..
Rein aga sai ka mitu sutsakat ja ühe kohe kahe silma vahele ja hakkas kohe linna sõitma..... õhtuks nägi välja nagu hiinlane ja järgmine päev ei saanudki tööle....
Kui ma nüüd vahel meevõtmisest räägin, siis hakkab ainult kättega vehkima...ta ju linnapoiss..ilusat päeva!
Eks homme peab talle jälle meelde tuletama, et suvel vaja mett võtta!
ilusat päeva!
aga
