tudengite päevad

Eile oli tudengite päevade avamine, käisime ka osalemas. Nii tore oli, kevad ja palju noori!. Koorid laulsid sildadel, rahvas jalutas Toomele, seal algas suur pidu.

 Minul  tekkisid  head ideed. Peaks ikka sellest Emajõel toimuvast soust osa võtma! leidsin vana tugitooli, sellest saab mingi monstrumi meisterdada..

 aga ei tea, kas hüppame sillalt alla, või teeme võidusõitu... oleneb mis asjavärgi me valmis ehitame. Mee võistkond koosneks siis  üliõpilastest mamm ja laur + endised tudengid mina ja L. Ei krt, sillalt hüppama me küll ei hakka - mina kardan. Kuigi noored oleks nõus.No oleneb, mis asjavärginduse me valmis ehitame. Külma vett mina eile juba proovisin - jäin ellu..peab kordama, sest seal ju kiirabi ka olemas. Nii, et proovime ikka midagi  vees liikuvat ehitada. Äkki suure kilpkonna moodi, peaks võiks olla plastmasist kauss......mamm oleks seal siis tüürimees....vaja mõelda..see oleks midagi ekstreemset...ühe korra ma olen käinud seda pulli kaasa tegemas, peab ikka  kordama ja noored olid juba nagu nõus.. noh meil siin läheb siis suureks ehitamiseks lahti! Kui just L alt ära ei hüppa.. kes tuleks tema asemele, kas on julgeid?Oi kui palju saab nalja!!!
kalli

kalal

Oi, eile tuli suur kala isu! Mõtlesime L-a, kas minna õngedega Emajõe äärde, kuid  tuli meelde kuidas me tundide viisi vahel seda kalakest seal ootame. Ei, see  ei sobinud, aga  L-e tuli  meelde, et tal on sõber, kes oma pere jaoks võrguga püüab. Helistas siis sõbrale, too vastas, kui kala tahate, tõmmake ise võrk välja. Mis sealt leiate on teie oma.. vau, mina läksin kohe hasarti, ka põlv juba lubab  tegutseda! Sõitsime siis kiiruga sinna.
Kui juba järvekese ääres olime,  ütles L, et mina aerutagu, tema aga kisub võrku. Oh, isver, mina aerutan, tema paadis püsti ja kamandab mind, et siiapoole ja sinnapoole ..... Mina, alandlik galeeriori, muudkui sõuan. L tirib seda jama veest välja, paat kõigub - uppumissurm silme ees ..jeesuke küll, kalaisu läks ära ....aga siis L sai  juba võrgu peaaegu paati  ..paar pisikest kalakest ka näha . Aga suur mees kõigutab paati, kogemusi vähe, kalaisu suur... kui ta võrgu lõpuks kätte sai, hõiskas rõõmust nii, et mina lendasin üle parda..haarasin paadist kinni ja kisasin, et nüüd olen uppunud...õnneks peremees tuli jooksuga appi..jooksime siis tuppa..koorisin ennast alasti ja sooja dusi alla. Oi, küll oli hea, lasin hästi kuuma vett endale selga. Tore, et neil nii ilus, kaasaegne maja järve ääres on. Aga kalakesi me ikka saime ka.

                                             meie saagikene suvila murul
Kodus hõõrusin end viinaga  veel üle ja ei unustanud lonksu ka rüübata - no küll oli kibe!
Aga nüüd lähen  kalu puhastama, sest eile olin nii külmunud (muide väga tervislik elamus), et lihtsalt ei jaksanud.
Täna nii ilus päikseline ilm ja  lauluräästas paneb oma vilet...
päikest, teile kallikesed!

Ai-ai-aaaa

Ai-ai, kui valus! Pole elus  põlveliigese valu tundnud. Üks ja teine võtavad rohtu ja hädaldavad. Mina aga tantsisin oma põlve  haigeks. Kui V juubelil  lõõtsamees vene tantsumuusikat mängis, ei saanud mina lauast väljahüppamata jätta ja  kontsatantsu (drobi bitt) tantsimatta jätta. Tagusin neid jalgu nii vastu maad, et nüüd lonkan, oh seda lolli temperamenti küll!

 Ei tea kas jäängi lonkama?Hakkasin ruttu glükosamiini sisse kühveldama , nagu Karismaa ikka soovitab, sest L sööb seda juba mitu aastat (kuigi ta ju minust noorem). Samuti need hobusekabja möksid vaja ette võtta. Sel suvel peab ju veel mitmel juubelil seda tantsu tantsima (ikka siberit vaja meelde tuletada), ka poja juubelil kindlasti. Aga praegu hakkan kooke küpsetama, nagu kallis Alice mulle soovitas (ikka vanaema amet). kuid kes neid sööks, lapsed  kaugel, ise  ei tohi magusaga liialdada?1 Ja kui vahel ühe koogikese tahakskingi, siis on poes niiiii suur valik!
 Ka mammuke nuumab mind koogikestega üle, eriti kaneeli saiadega, mida vanasti väga armastasin küpsetada.
Hop-sa-saa, põlve ravima!

Nendel piltidel põlv veel terve....aga nüüd....ai.....ai....aaaaaaaaaaaa
kallistan teid kõiki!

elevandist

Ma sain kohutavalt naerda ühe Jahilo anekdoodi üle  elevandist, mulle tuli ta meelde just seoses sellega, et jälle oli lehes üks anekdoot elevandist.
Lõbu pakkus eelmine, kus  elevant oli  pääsenud loomaaiast minema ja trehvanud ühte metsatallu,kus elas vana mammi. Mammi ei olnud elus elevanti  näinud. Ta vaatab aknast välja ja näeb äkki, et üks kole suur loom kisub tema kapsaid  maast välja, helistab siis politseisse. " Tulge ruttu, üks kole elukas kisub sabaga minu kapsaid ülesse, ja te nagunii ei usuks, kui ma teile ütleks. kuhu ta neid veel topib!"
  Aga õues kevad täies hoos, lillepeenral priimulad, nartsissikesed......ime armsakesed...

Mu armas tehniline abikene (ma tean, et sa mind loed), mobla hakkas jälle prääksuma nagu part. Kui mahti saad tule kohvitama ja moblat taltsutama.
kalli-kalli kõigile!

pühapäeva hommik

Pühapäeva hommik,  päike naeratab aknast vastu, aknataga kaunid lilled, isegi hüatsindid  juba näitavad  oma imelisi  õisi..
Mina aga väsinud eilsest sünnast..väga tore oli. Esines juubilari tütar oma klassikaaslastega väga armsa kavaga (seal oli laulu, tantsu). Üldse oli palju andekaid inimesi , kes tegid naljatükke, laulsid oma kaunite häältega. Pidulisi tantsitas minu sugulane Ain Suure-Jaanist. Meie L-a pääsesime ka lõpuks oma lauluga jubilari õnnitlema....juubilar ise säras ja nagu figaro jõudis igal pool olla.
Aga kõige  hinge minev oli, kui tütar oma koolitatud häälega laulis emale "Emasüdant!  See oli võrratu!!!!

 Hiljem käis üks tants ja trall, saime meiegi oma  tango ja aeglase valsi tantsitud.  Kui lõõts vene muusikat mängis, sain ka venetantsu vihtuda (jalad siiani löövad veel tuld) ja kui Malle  mustlaslugusi laulis, ei saanud ma mitte talle appi minemata  ja rindu väristamata jätta...ma pean kohe igale poole ronima - lihtsalt saan sellest kaifi! Teiste tantse ja laule  ei jõua  ära kiita...aga enda tegemisi mäletan millegipärast rohkem ...
Üldiselt väga lõbus pidu oli!
Ka teile lõbusaid hetki!

sõbrantsi juubel

V soovime täma sul õnne, palju kaunist ja ilusat veel
Et edasi rännata jõuaks  selleks rõõmsat ja lustilist meelt!
Minu ühel kallil sõbrantsil saab täna poolsada elatud, varsti lähmegi teda õnnitlema. Ta on väga empaatne ja heatahtlik inimene. Alati leiab  võimaluse sind millekagi  üllatada. On elus palju saavutanud ja  ega hooldekodu juhtimine kerge amet pole..lööb kaasa  mitmes elu valdkonnas.Kunagi töötasime koos ülikoolis ja sellest ajast oleme sõbrad. Ta on väga musikaalne ja omab kaunist häält. Noh, kiita võib teda lõpmatuseni, aga ma lähen varsti kohale ja kiidan teda seal edasi. Tore kui on nii häid  sõpru! Oleme koos temaga ka igasugust nalja  teinud....
Aga ilmake on täna oivaline, ma tegelesin koristamisega ja nüüd on keel vestil... lähen korjan  väljast lilli ja teen V-e ilusa  varakevadise kimbukese.

ilusat päeva teile, kullakesed!

headusest

"...Oled mulle sa hää, sulan sulle kui jää
sest nii meeletult armastan sind..." Nii see eluke on, kui ise oled hea , siis  ka sinu vastu ollakse  hea... eks  armastus baseerugi samuti headusel, andmise ja võtmise vastastikul tundel... hea, et mulle on see osaks saanud, pean selle eest   saatusele kummarduse tegema . Inimesed unistavad suurest armastusest ja sellest, et nende vastu alati lahke ja hea ollakse, kuid peab ka ise oskama hea olla ja armastada. Mõnele on see rohkem omane, mõnele vähem.. eks vastavalt sellele saab igaüks oma. Mina olen kõiki seda saanud, ka suurt armastusts, mida   naudin hetketena  praegugi. See on  tunne,  nagu elaksid filmis,terve maailm on su ümber imekaunis ja sa rõõmust tantsid, laulad.....aga elus on ikka tõusud ja mõõnad-  sellega peab harjuma- Ei tohi kiirelt unustada head, Argielus tundub, et sina teed  rohkem tööd ja et tegeled lastega rohkem, sest igal meist on olemas  see EGO. Aga peab vist oskama ennast kriitiliselt kõrvalt vaadata ja teise tööd sauti rohkem hinnata. Oska igat päeva nautida, olgu vihm või päike, siis oled õnnelik!
Filosofeerisin siin veidi headuse teemal...

!

 hea olla!
kalli kõigile

olen õnnelik

Tralla-laa, küll on tore elada.... kevad  tuleb täiel rinnal, linnud, lilled, kevadised veed, noh, mis võib veel  lustilisemat ilmas olla.. 
Eile maal käies tekkis muidugi väike masendus, nähes jälle neid tühje talukesi.. .."sammaldunud trepiastmetel minevik magab, rohtu kasvanud kopliviiv tee, oli kord elu neis iidsetes seintes, kaevukook kägises, toobritäis vett, lapset siin õhtuti hullasid heintes, peretaat kapaga aidast tõi mett.." nii kirjutas Runnel  eesti kunagisest taluelust.

See oli eilne kurb pilt maal käimisest ja seal nähtust..( aga mets talude  taga helises linnulaulust)
Täna olen  juba kodus ja  naudin kevade saabumist !  Imetlen oma aeda, mis on täis tärkavat loodust ja ilu.
Hiljem lähen veel kohtingule oma sõbraga, kes ootab mind Emajõe ääres....jalutame ja naudime sealseid kevadisi vaateid  ning unistame ühtsest teest ...võib-olla lähme veel kuhugi...hing lausa laulab kevadest ja õnnest. Täna olen õnnelik!
Ja mis sel inimesel rohkemat vaja ongi, kui on olemas kodu, lähedased, sõbrad ja armastus elu vastu...

                                             pildike lõunamaa õiekestest
suur kallistus teile