vahepeal loodusesse

Ei noh selline telekavahtimine väsitab ju päris ära, tegin vahepeal  suure jalutustiiru - loodust ju ka vaja  nautida ja  värsket õhku hingata
tegin  veel mõne pildi Karlovast

hiljem puhkasin jalgu laste mänguplatsil, kuna vihma sadas siis kedagi mängimas ei olnud..aga mulle meeldib kui vihm näkku peksab ....teeb nagu nahale massaazi

suur vihmane kallistus kõigile

tugitooli olümpia

Ei  saa enam tantsima ega kuhugi minna sest vaja olümpiat vaadata...L  on tegevuses hoki vaatamisega, mina muidugi iluuisutamisega...kisma käib selle üle, kes enne telekasse pääseb

 Ega Kyttigi telekast kaugel pole. kui vähegi pääseb siis lakub lusikat, millega ma head ja paremat söön , kuid suurematele  maiustustele  ta ligi küll ei pääse

kõik on teleka vahtimisega nii ametis, et ei ole aega kuurist puidki tuua rääkimata  poest käimisest...seetõttu maiustused käiku lähevadki
kalli-kalli

kohutav sõna

Andestage,  pühapäeva hommikuks raske teema aga mis teha - mis teha,  kaela see mulle sadas...
vähk - see on haigus mis ehmatab, sest paljud pahaloomulise kasvaja vormid ei allu ju ravile .. õnneks on muidugi ka selliseid vorme mida saab ravida .. kuid  kindlustunnet ikkagi selle haiguse puhul ei ole...mul on sõpru, kes põevad seda  haigust juba aastaid ja on harjunud koos  haigusega elama , aga  nad ei ole kunagi kaitstud selle eest, et haigus uuesti ei ägeneks...
... kui kuuled jälle - olen raskelt haige  siis  võtab tõesti jalad nõrgaks!
Mul tuleb meelde, kuidas kõik mind ümbritsevad inimesed mulle toeks olid ja igati aitasid kui  mu enda perekonnas õnnetus oli   - lapse koomas olek ka kahjustused  seoses raske avariiga..töökaaslased tõid lausa 25 śokolaaditahvlit kui H koomast ärkas ja esimesed sõnad mis ta ütles olid: tahan śokolaadi! Kui karke vaja oli - toodi need lausa Hiiumaalt, kui mul nutmisest silmapõletik tekkis siis oldi haiglas mu juures ja hoiti kummelikompressi peal jne.jne.
Nüüd aga minu ühel kallil toetajal   on see jube haigus - kohutav! Kuidas küll mõni nii ootamatult haigestub ja ma ei saa teda aidata....oma lapsepõlves ja nooruses  ma  sellest julmast sõnast ei kuulnudki..
aga mis on luutuberkuloos, selle ma  tunnetasin omal nahal ära ja vaevlesin aastaid olles küll üleni kipsis (nagu Anna German) või siis kipsvoodis lamades (elasin ka  2 oppi üle -sest tbrk.. kolded eemaldati luudest)...oh, need olid jubedad valud ja pikk lamamisasenedis elamine kunagises Tln.  Hiiul  asuvas haiglas. Milline rõõm, et ma liigun ja elan! On liigutavalt tore, et olemas ma olen!

 Aga mu kallid sõbsid!? Kuidas neid küll aidata ja toeks olla?
kalli

pill pika..

Ei nüüd on küll pill pika ilu peale....peale pidustusi olin nii väsinud, et ei jõudnud koristadagi...öösel kui ärkasin siis mõtlesin, et pesen lõpuks ikka nõud ära..tulin  unise peaga kandik nõudega käes ja  komistasin kassi peale...lendasin suure kolinaga ja üks taldrik lendas kohe magavale L-e pähe (kuna kööki minek käib  läbi magamistoa) too karjatas ja kukkus  mind  hurjutama, et öösel magada ka ei lasta..kass, kes oli komistamise põhjuseks ja kurja häält ka veel kuulis ehmus nii , et pani padavai minu lilleriiulitelt läbi, lilled kaardes ja mõned õied lendasid..unustasin kandiku põrandale ja tahtsin kassile nahapeale anda...kuid too loom oli kadunud nagu tina tuhka ja ise ma lendasin veel oma kalli kanna pangele (nii suurt lille polnud  sügisel õuest mujale istutada nüüd jätangi ta suveks pange) pikali... siis oli  lõpuks vaikus majas

siin ma nüüd istun mokk töllakil, muhk peas ja vaatan kurvalt kraanikaussi, et mitu taldrikut mul  alles jäi ... ei ole isu neid enam isegi pesta

 aga karvakera peseb ennast ja  mõtleb mis möll see oli ja miks ma kuri olen...ju ta ka haiget sai...
Õnneks L norskab edasi..aga  minul on vist PKV päeva algus - mis ma ka täna ette ei võta kõik ebaõnnestub..lähen siis oma verist mokka tohterdama...

no muidugi, blogitamise ajaks on see süütuke ka juba siin ja magab õntsat und mida teilegi soovin

Ilusat sõbrapäeva!

Ilusat sõbrapäeva kõigile! Tore, et  see päev olemas on

istun ja imestan

Istun ja imestan - ma ei saa blogi kirjutamisest enam lahti?! Nagu mingi vajadus  sunnib mind kirjutama ja  nii palju oma eraelu teistele lugemiseks pakkuda..huvitav, kuidas ma enne elasin ja ilma kirjutamata sain hakkama...muidugi ühest küljest on tore  järeltulijad  loevad ja näevad millega ma tegelen, teisest küljest - kirjutan ju nii primitiivsetest asjadest - aga imekombel püsin  20   loetavamate  hulgas
mul on oma lugejaskond tekkinud ja lausa imestan, et päris mitmest välisriigist loetakse mind..ma olen vist mingi komejanditegija nagu selle fotol, kus kunagi kauboisid mängisime

 mulle  millegipärast meeldib oma elu  kellelegi jagada..ei saa muidugi seda igavuse arvele panna, sest tegemisi mul on ja  juba kipun lõunamaadesse (kas Egiptus või Türgi? ei tea veel)
jah niisugune ma  siis olen
kuid kommentaare on vähe - vist ei ole minuga millegi üle diskuteerida..aga  tahaks küll tagasisidet - kasvõi kriitilist
pai

Oi kui kiire...

Mul on kiire - jändan ettevalmistustega, et homme külalisi vastu võtta..küll näitan põrandatele tolmuimejat, küll  otsin mida lauale panna jne.jne.

tahan homme puhanud olla siis jõuan trallida, seetõttu peab kõik täna valmis saama (minu komme)... homme ainult toitude lauale tõstmise  vaev (külm laud)...

 nõud juba laual ja roosa maalgi seinal .....

Add caption

akna juures minu kannake, elab talvet üle,,




  sõprade hulk, kes külla tulevad, võib kõikuda 10st -14- ni....kuid mida rohkem seda uhkem ja eks õigel päeval tule ka veel mõni
Nii mõnsa, et seda päeva  tähistatakse...käisin poes, vedasin seda rasket toidukotti (L pikalt tööl ja siis veel lauluproov), ostsin veel  nipat-näpat ka kingitusteks, aga need on siin minu roosa tualeti (mis ei kortsu) taga  peidus 

ilusat päevalõppu teile!

öised mõtisklused

Vau, ilm on vihmaseks läinud...sain täna lausa märjaks kui linnas käisin...sellist imet veebruaris nagu ei mäletagi...ja maraton jääb ära..ka meie sportlastel  Sotśis kõige paremini ei lähe...kuidagi palju negatiivset sajab kaela..
 hea et eile tantsimas käisime, sai seda negatiivsust veidi maha raputada... sellise ilmaga peab vist armuma...eriti hea oleks see südamele - tunda jälle seda väga positiivsust ja energiat tootvat tunnet...
ot-ot,  tuleb meelde see meeldiv mees, kes samuti vihmaga jalutas ja  mind lõbustada püüdis... no  miks ma küll  vedu ei võtnud!?  Oh seda  truuduse jama küll...see  tõmbab kõikidele headele kavatsustele kriipsu peale...jah see mu karupojake ei elaks truudusetust üle...
Praegu istun siin ja kirjutan - ei ole lihtsalt und! Nii tahaks midagi uut, põnevat ja erutavat sündmust või tunnet nautida!

See on pildike eelmise aasta emadepäevast, kui mammuke mulle pirukaid tõi....
aga praegu tahaks ise kellelegi pirukaid pakkuda ja rõõmu valmistada...oh miks on see ilmaelu nii keeruline...miks peab inimene nööri mööda käima kui võiks ka vahel sik-sakke vahele teha...
olen üks igavene rahutu hing ja tunnen et "... mu süda valutab ja mulle  vähe on kõigist sellest, mis on seni köitnud mind..." I.K.     Ilmike, sa  oled mu laste sugulane ja imekombel oskasid kunagi tunda sama mida mina  aastaid hiljem tunnen....
Ei saagi kunagi teada. kas on  kuskil veel keegi, kes samuti januneb armastuse, õrnuse, helluse järele..oma teisiku järele (inimese järele kes oskaks seda kõiki  pakkuda just nii nagu mina...mitte teisiti)...."Ma tean, et kusagil on uued rannad, ja uusi sündmusi võib tuua päev..mu igatsus mind sinna kannab ja oma ekslemisel lõppu ma ei näe...."
...ma olen tulnud järeldusele, et keha vananeb, aga hing ei muutu - ta püsib samasugusena- miks ta kuramuseke ei võiks ka vananeda ja rahuneda!?
 kui mõelda mu emale, tädidele - siis neil küll selliseid  hingevalusid ei olnud...nad olid lihtsad talunaised  sukeldunud oma argipäevastesse töödesse ja tegevustesse...
aga eks see ole siis  mu isa, kes mind sellise keerulise hingeeluga kostitas ( ta oli muusika- ja laulumees).....oi ta klavergi vedeleb  kusagil maatalus - selle restaureerimine käis mulle  üle jõu....
nüüd on juba hilja....
.siin ma siis nüüd üksi nukrutsen..kahju isake, et ei saanud koos sinuga enam  kunagi  laulda nii, nagu ma 4-a. su süles istusin ja koos  laulsime oma Rukkivälja.... puhkad kusagil siberis Gullagi aladel  ja su laps ei saa sulle kunagi lilli hauale tuua.....
lähengi siis nende mõtetega, et just    sina olid  minu kõige suurem hingesugulane,  magama.......
head öökest kõigile!

uued värvid

Muutsin külalistetoa värve......  roosades toonides on lõbusam sõpruvastu võtta..

aga millega kostitada !? - sellele peab veel mõtlema..
Tavaliselt  ma armastan  asju varem valmis sättida  siis pole vaja viimasel momendil enam tormata..
seekord pidutseme veidi enne õiget päeva sest muidu ei saa olulised sõbsid kohale tulla...
Üks sõber lubas filme Hiinast, Hong-Kongist ja Austraaliast näidata....loodan, et meil saab lõbus olema..vast südameke annab ka selleks ajaks järele...
tralla-laa, tralla-laa küll on tore elada!
kallistused teile ja rõõmu igasse päevasse!

Oh seda südant küll

Oh seda südant küll - leidis aja millal streikima hakata!?  Jalutasime just teatri suunas, et Helisevat muusikat vaatama minna kui äkki tunnen, et pigistab ja valud sees...oh unustasin ju nitroglütseriini (nüüd mu alatine  kaaslase)  koju...

 vau mida teha, ei taha  ju kiirabi ka alati tülitada..L võttis takso ja koju tagasi....soovitasin tal üksinda minna, kuid ta loobus minu kasuks....nüüd juba 2 t sellest möödas ja mul on parem...ah  tühja kah - oleme seda tükki juba mitu korda näinud.....kuid nii meeldib, et  on vahel ikka soov seda nautida ja pealegi A.Võsaga peaosas..
jäid mälestuseks vaid piletid
ja kui keegi veel ei tea siis  siin  on see pudelike, mis aitab puudulikku südant.....


aga teile ilusat õhtut