.käisime seenel, saime ühte ja teist aga kõige ronkem kuuseriisikaid (paljud olid ussitanud - sest ussikesed neid väga armastavad)
Küll on ikka metsaskäimine mõnus...vaatad igat taimekest , põõsast ja puud, siis märkad äkki seenekest - ta on rohelisel samblal nii armsake...
ja nii jalutad ja korjad kuni lõpuks oled väsinud ja istud puhkama sellele samblale, sa isegi ei märka, et pepu saab märjaks lihtsalt naudid seda looduse mitmekülksust - see paneb sind vahel isegi laulu jorutama...oi, ma armastan metsa - olen ju selle serval ka sündinud
ilusat hommikut!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar