ilus luuletus

lugesin täna blogis ühte väga ilusat luuletust tähtedest ja taevast - minu lemmik teema..juba lapsena memm laulis mulle laulu Tähekene, miks sa vilgud ja ma magama jäädes vaatasin tihti taevasse...
tähed, kuu olid mulle hingelähedased, aga luuletetusi ma ise sel teemal  ei ole osanud teha..aga armastusest, kodutalust, Tartust, Käärikust olen küll proovinud ja mõni on isegi luulevihikutes ära trükitud......tähed on mulle jäänud kaugeks unistuseks...

see on lehekülg ühest minu raamatukesest, kus on kirjutatud siberist ja ka mõni luuletuse moodi asi trükitud

 siber-siber, sinu kohta on küll ühes luuletuses  jõulutähest kirjutatud...ka taevas nägi seal kaugel välja teisiti....

Kõiki katmas nüüd lumine lina suure vankri all hämaras öös
kuu paistel  tähtede vinas Jõulutäheke hiilgama lööb
vaatan aknast ta vilkuvat sära, näis et minule naeratab ta
äkki tunnen et lendan siit ära maandun tähena taas  kodumaal
hetkeks valgustan sünnimaa taevas langen põledes maapeale siis....

Kuid tähed  - tähed on inimestele alati kättesaamatud olnud ja võibolla kui meil on tõesti hinged olemas siis nad peale surma kusagil seal tähtede taga hõljuvadki...võibolla ka  inimkond jõuab oma uurimustega kunagi sinna.....tahaks loota, aga seni vaadates tähistaevast unistame ja unistame....
kalli teile kõigile