sügishommik

Istun siin metsikuroosi all ja joon hommikust kohvi (üksi igavavõitu) ja mõtlen, kruus on Londonist (poja kin-d) , tassikene Rootsist (tr-e king-d)..

punane hommikumantel ja sussid nagu lõvi-draakonile ikka omane (Tulka kingitud)..nii armsakesed nees kinkijad - omal polegi vaja midagi osta......
vaatlen lehtede langemist....
lehekesed langevad jalge ette vahtralt  mis mu pea kohal... nii hea tunne, et elan sellises kohas..olen nõus Barutoga, et meil on toretad aastaajad, millest rõõmu tunda ja ilu nautida....ei ole loodus ega elu üksluised.....

täna lähen arsti juurde, kellesse lausa armusin....maru mõnus, tark ja pehme inimene....
veel mõtlen - kelle poolt küll valida, olen isegi sots-s pettunud nende totra loosungi (vallutame Toompea...) pärast....ka  kesker-d ei anna neile alla - need teevad lausa inimketi ümber Toompea ja ei oskagi Tartus kedagi valida....miks see võim küll nii magus on!? Kahju küll, et inimesed ei saa rahus elada ja koos eesti asja ajada....
minu mõtlemine seda ei muuda ja hea, et ilmas on  palju muud millest rõõmu tunda - loodus, muusika, armastus, reisimine jne..
ilusat hommikut kõigile, nii armas et te mind loete....tunnen kohe teie aurasid ja mu elu on palju ilusam!