laukad

.. tahaks oma laugaste juurde.. sest ilmad on nii soojad. aga mu lapsepõlve laukad on siit kaugel.. kui tore oli mättast kinni hoides pehmesse rabavette sulpsatada... oi kui mõnus.. see oli me talu lähedal, sest me elasime raba ääres   .. seal ei olnud eriti inimesi ja oli nii privaatne koos õega   supelda.. hiljem ma pidasin isegi oma  laulusõpradega seal synnat, laotasime tekid mätaste peale ja jõime `sampanjat... oi kui hea... "metsavendade laulu" laulsime K-ga vastavas riietuses.. põnev oli, kui V mängis kitrat ja laulis, istudes ujuval objektil... kuuma ilmaga ihkan sinna, sest seal ei ole  liivarandade ääres olevaid suuri masse....peaks ehk selle aasta synna ka rabas oma lapsepõlve lauka ääres, kui just seal usside kokkutulekut pole... rahvast käib seal vähe- see on suurtest
teedest kaugel..   oi ihkan sinnnnnnna!!!!!
Täna siis jälle Pokumaale ja 2 etendust- eile läks  hästi, tekstid olid meeles  ja sulandusime loodusega ühte..
olen kuidagi vaimustusest sellest tüki sisust ja pokuvana elust- see on muidugi kurb lugu- kunsti ja materjaalse elu küsimused, looduse säilitamise probleemid- mulle hingelähedane.......
Tulevad ehk täna tuttavad ka vaatama, homme lubASID  mitmed
päikest teile!!!!!!!!