kevadine väsimus

Täna puhkan ma oma konte ja mõtlen millelegi rõõmsale. Juhannuse päeval peame ikka Rupassaarele minema. Sõbranna Anneli ootab meid, tahab kindlasi tapada. Vast lähme viiekesi, Malle tahtis ka kindlasti kaasa tulla. Põhiliselt oleme endise töökaaslase ja meestega käinud. Meil on seal nii meeldiv olnud ja Anneli on ääretult empaatne inimene. Talle meeldib meie laulu kuulata ja ise nad laulavd oma soome laule, alati sealt naasides oleme suure doosi positiivsust kaasa saanud 

                                                  siin me L-ga 2010.
Uhh, aga eile sai maal  koristatud ja rämpsu sorteeritud ning põletatud peaaegu  7tundi järjest, vahepeal oli üks kohvi paus. Ja jälle  olen nii väsinud, eks ikka see kevadene värk, pole talvel ennast piisavalt liigutanud. Aga täditütre suhtes jäi süda rahule, tal oli elektri soojendus , raadio, keedukann ja kõik olemas, isegi oli omale ajakirju tellinud ja muid asju. Aga, et ta koertega elas ja neid oma pereks pidas, seda ei saa talle ka pahaks panna. Ta nautis seal vabadust (talu metsa ääres) ja see on inimesele vist kõige olulisem. Oleks me ta psühhiaatriasse pannud, oleks see talle vangistus olnud. Lõpupoole sai talle  toitu ja kõiki vajalikku viidud ja kui ta suhelda ei tahtnud, siis  trepile jäetud (seda tegi rohkem mu õekese pere, tänud neile).Ma aitasin tal kunagi lambaid niita ja  viisin kotiga loomajahu, kui veel  ise autoga sõitsin. Aga nüüd ,sinna on ikka oma 100 km ringis,  sai ainult suveti liigutud. Eks me õe ja meestega  lähme  sinna veel koristama, seekord oli ka õetütar kaasas.
Aga kevad ikka tasapisi tuleb, nautige seda!

märtsikellukesed

Vau, läksin õue kohvitama ja vaatan -  minu märtsikellukesed juba võtavad ilmet, lumelilled  muidugi õitsevad juba täie hooga.ja linnukesed  siristavad, siutsuvad...nähes mind läheb lärm suuremaks, viisin siis neile veel toitu. Varsti tulevad nad juba ise toime.Tartus on 8 kraadi sooja.

Ka armsad orhideed juba ajavad pungi ja osa juba õitseb, olen neile nüüd rohkem vett ja väetist andnud.

 Küll on ikka loodus ilus ja milline nauding on kevade saabumist jälgida! Ka endal tekkib juba see igatsev tunne, mis mind kevadeti haarab "tahaks nagu lennata, aga mitte väga kõrgele"....

Kuid varsti tuleb L ja meie lähme veel Käärikule, vaatame kuidas seal sulaga sõit kulgeb.
Käärikule me ei jõudnudki, läksime lähedamale, sõites  mööda raudtee äärt Aardla suunas sattusime armsasse kaasikusse, kus sai kase naal ka vahepeal  puhata. Lumi oli ilus puhas ja  suusajälg oli ka olemas, väga mõnus oli.

Ei ole und, mõtlen homsele raskele päevale... talule, kuhu homme õe ja meestega koristama ja  asju põletama läheme, Vilma elas seal  20 a., tulles maale  pealinnast, kus tal oli mugav korter. Miks ta küll ei läinud linna tagasi (sai talle ometi soovitatud), seal oleks tal kergem olnud, aga igal meist ju oma saatus, puhaku ta rahus...
häid unenägusi!

sugulased koos

Oi, ma olen nagu peksa saanud, kõik kohad niiii valusad ja emotsionaalselt kui tühjaks pigistatud  sidrun..nii  rasked   on  matused!
Matused olid ilmalikud ja väga ilusasti mängis viiul, kui  lahkumise laule (Minu isa majakene, Mul meelen.. jne ) laulsime. Ma lugesin Vilmale hüvastijätuks  I.Kolla "Nukraid hetki"( viiul vaikselt saatis) ja palusin andeks, et ei olnud talle viimastel rasketel hetketel toeks.....mis teha, mis teha - selline see  elu on...

Olime siis eile matustel koos kõigi 5 õe järeltulijatega. Mitte, et kõik oleks kohal olnud, aga ema iga õe järeltulijaid oli seal olemas. Kus need  sugulased muidu  kokku saavadki -  kui mitte pulmas või  matustel. Tore oli vaadata nooremat põlvkonda, ikka päris mitmed üle 190 mehed nagu kunagi olid vanaisa, meie isa  ja praegu ka minu poeg.  Mõne tädide järeltulijatega ei olnud üle kümne aasta kohtunud, nt. R, kelle pulmas me poistega  metsavendi tegime . Tuletasime meelde ikka ühiseid synnasi, pulmi, matuseid.. õde oli koos Vilmaga Kesk-aasias käinud, mina jälle Kaukaasias..lihtsalt meenutasime möödunut...

    omaksed

Täna lähme L-ga Käärikule suusatama (seal veel lund), siis saab ehk jälle jõudu koguda nii füüsiliselt kui emotsionaalselt. Aga homme läheme kõik maale   talu koristama,  kõik mittevajaliku põletame    ära.  Kuigi   õel on just hommme sünnipäev ,  kuid õde  ütles, et nii talgutega  peamegi  seda.          

ilusat kevadist päeva!                                                                                                                         

krematooriumi

 -kell on kuus ja ärkasi ehmatusega, et täna on siis matus.....kuidas küll  aru saada surmast ?  "... maelan veel, kuid pole teada kunas mind hämar vaikus enesega  viib, ma hajun ja ei taastu iial, mis sest, et igal koidul järgneb päev ja kui kord kevad  tuleb jälle siia, siis mina teda enam iialgi ei näe..." kirjutas Ilmi Kolla 21.a. ja ta sureb juba  22-lt. Ka mina ei oska mõelda sellest, et mind kunagi ei ole enam siin ilmas....kuidas  läheb elu edasi, kuid mina seda enam ei näe..
Aga  na olen matnud mehe, ema... nende hauad ongi kohe krematooriumi lähedal. Ise olin lapsena Pilistvere haiglas difteeriaga minekul,  ema koos minuga  viidi juba  külma tuppa, et teised ei näeks, kuidas suren - aga imekombel jäin ellu. Mu tütar oli peale rasket avariid 4 päeva koomas (see oli kohutav,ikkagi koljumurd), aga välja rabeles ja kaitses hiljem doktorigi ära, mis on lausa ime!
.Olen surmaga elus palju kokku puutunud, küll Siberis, küll haiglates, kus palju olen vedelenud ja voodinaabrid on vahel surnud, kuid ikkagi ma  seda kardan ja see mu mõistusesse ei mahu....aga kõik me oleme surelikud....seda raiun endale ikka ja jälle pähe....igat päeva peab võtma kui kingitust!
Lähme siis L-ga matustele, kahju et lapsed kaugel... 
Tänan, et te mind loete, saan oma  rööme, veidrusi ja kurbust kellekagi jägada!

ühest ja teisest..

Aga meie käisime  K ja Ardoga eile Lõunakeskuses (Rakveres olevat Põhjakeskus - kui põnev!).Seal sai nalja, Ardo sai karusselil sõita - talle pakkus see nii lõbu. Siis pidime Zoost peaegu roti koos  puuriga ostma, kuna "Postimehes" kirjutati, et rott on looduslik antidepressant.. mina mõtlesin, et siis pole ehk rohtude peale enam raha vaja raisata. Aga kui helistasin L-le, et võtame roti,  ütles ta , et saabki  kass lõunaks hea keretäie ......no eiiii,  lemmikloom pole ikka söögiks mõeldud. nii jäiigi rott ostmata. Karude muusikat Ardo  nautis täiega...

                                               Ardo on pildi eesnurka nii pisikselt  jäänud..(karud ju suured)
Täna tuleb issi neile järele  ja nad lähevad koju.  Emme on lastekodus kasvanud ja olen püüdnud talle ikka vahel toeks olla. Hea, et nad mul olemas o!. Ja mul on veel üks Jana, kes on ühe käega ja ta vanemad said avariis surma. Tema on ka juba mehel ja kasvatab poega, elab Tallinnas, lõpetas juura
(väga tubli). Eile helistas, et oli terve käe ka vigastanud, peab teda vist peale matuste  vaatama minema.
Vilmakese matus on siis homme - väga kurb sündmus! Pean vist   rahusteid  võtma, sest elan väga raskelt selliseid asju üle (kahju, et lapsed välismaalt ei saa tulla)....kuigi südame rütmirohi on mul peal, aga vahel kipun minestama (ei haigustest me ei räägi -  elu peab  nalja ja huumoriga ikka võtma).Ja hea, et mind nii paljud loevad - saan sellest mingi rahulduse . Kirjutan veel ühte raamatut ülikooli elust, kuid ei tea, kas tahan ja  jõuan seda trükki panna, sest praegu  väga palju kirjutatakse kuulsatest inimestest. Minu elu aga tavalise inimese oma...Ja tänu internetile raamatuid loetakse üldse vähem. Ise ma küll loen,  praegu on käsil V.Luige Varjuteater (hästi kirjutab)
päikest teile südamesse !

Ei, noh...

Ei, noh.. ma ei saa  neid printsessi elamusi lugeda, kohe tekkib endal ka seksi himu.. kuigi ma olen  peaaegu kolm korda temast vanem, aga mis teha !? -  mida vaja , seda vaja! Kahju, et need meded mul lihtsalt suured sõbrad juhtuvad olema (noh nagu Maxikoer Fix vä),  aga  mina ikka vajan veel midagi, noh täpselt  ei mäleta mis see on, aga kõhus nagu liblikad lendaksid. Ja  kui teiste vallatusi loen, siis magada ei saa,  L  muidugi kõrval norskab (aga äkki ta salaja ka midagi teeb) .... nüüd juba  läks tööle.  Külalised ka majas, ei saa lollustega tegelda. Otsin  vaikselt omaette  seda resperaatorit ( või mis ta nimi oligi),  ei tea kus ta kuramus jäi? Äkki nunnu tegi talle tõesti lõpu peale, sest ei sallinud  seda jupstükki üldse. 
Vanasti oli ankdood - Üks noorpaar olid nii seksikad, et tööajal kadusid ikka kuhugi armatsema, aga mees oli parteilane ja ta kutsuti siis aru andma. Kui talle lõpuks viimane sõna anti, ütles, et "praegu ka tahaks!".. vot, mul ka sama nali! Hea, et ma veel pornograafiat ei vaata, siis läheks päris segi...
Lähen siis otsin seda jupstükki edasi (külalised veel magavad) ja kui ei leia,  lähen oma targa sõbra käest nõu küsima.
Aga, kui  mõni tuttav (ah minu ealised int-s ei tuhni) mind loeb, siis see ei ole mitteps mina - vaid minu teisik, voh!
aga teile ilusat kevadist päikselist päeva!

"Kalendri tüdrukud"

Tulin "Vanemuisest" , olen veel tugeva teatrielamuse mõju all. Vaatasin "Kalendri tüdrukute" proov-etendust (vildekatele lubatud)...marudalt sai nalja, kuid süstiti ka inimlikkust ja muid õilsaid tundeid. Näitlejad muidugi  väga head ( Tennosaar, Merca, mõlemad Adlased jne.) Teemadeks olid naist..ühinguga seonduv, vähihaigused, reklaam jne. Vau,  sai ka poolalasti naisi vaadata ja nalja oli kuhjaga. Igal juhul minule meeldis ja sain  tugeva elamuse. Soovitan vaadata, saab palju  positiivset energiat juurde!

    

                                                   talvine "Vanemuine"
kalli-kalli kõigile

kevadveed

Jee, väljas voolavad kevadveed! Meie nunnu pidi vette kukkuma aga oskas oma nahka päästa ja  vundamendile jääda. Õues on mõnus kevade lõhn ja lillekesed akna all juba  õitsevad, juba ajavad ennast välja ka  nartsissid ja tulbid.. Käisime  poes, meil on Katrin ja Ardo (4.a.) külas. Ardo on jutukas ja mänguhimuline poiss. Otsime ta emmele ehk tööd ja siis nad  jäävadki Tartu.. aga  aeg näitab.
 Mammu tuleb meid  ehk täna  vaatama, L on tööl.
Eile õhtul käisime õe pool matuse asju arutamas. Reedel   on siis  Vilmakese matused, sai teine vaevast lahti, sest vanaduses üksi  elada  on tõesti raske....õnneks oli tal ikka süüa ja lahkus pikalt põdemata.
Meie  aga lähme nüüd õue kevadet nautima.....
kalli teile

tõsised sündmused

Eile ja täna on juhtunud  keerulisi sündmusi... täditütar, kes maal üksi elas, lahkus siit ilmast. Õepere käis Järvamaal  matuseasju korraldamas ja õhtul lähme ka meie õe poole nõuks  ja abiks.
 Teiseks mureks on see, et helistas mu kauaaegme noor sõbranna, kes on lastekodus üles kasvanud,  olen talle ikka vahel toeks olnud. Nüüd on nad  kahekesi pojaga hädas. Sõidame  L -ga neid Kolga-Jaani kandist linna meie poole tooma. Pojake põeb tal suhkrutõbe, ja praegu  vajavad  nad  meie abi.
Täna  on siis päevakorras tõsised tegemised .
ilusat päeva

synnal

Oih, olen  eilsest juubelist nii väsinud, et ei võta jalgu kuidagi alla (tantsust, laulust, mängudest ja suurest söömisest)... peo lõpul  Alari oma tantsupartneriga esitasid võistlustantsude kava..see oli küll nii nauditav ja kaunis (ei saanud pildile - mobla viskas selleks ajaks vedru  välja),  aga meie jorutamine ja tervitused on küll pildis (tervitasime armastuse ja kodu teemal, sai ka paar oma luuletust sisse põimitud)..

  mängud olid põnevad, sai südamest naerda....sel juubelil trehvas väga lõbus rahvas olema
Jee, aga praegu sajab paksu lund, mine  või nunnuga lumme püherdama, aga kass ajab käpad vastu ja L on tööl. Ilma publikuta seekord nagu ei viitsi ja jaladki  sain alles kuidagi alla
 Kuid homme lähme  vist koos õe perega Käärikule  (pole seal ammu käinud) suusatama, siis tähistame L ja õe synnasi..  see  nagu vahelduseks  pidutsemistele, oma pundi kutsume synnale alles aprillis, siis saab  suvilas juba  ´`saslõkitada.   Vai-vai-vai, Väätsale mineku naljasid ei ole veel välja mõelnud!  Nüüd  lähengi  teise tuppa nuputama, iseasi kas ma midagi seekord üldse välja mõtlen !
aga teile lumine tervitus Tartust!