meeuputus

Jee, sõbrad on meile niipalju mett kokku vedanud, et ei jõua ära süüa! Kodus lausa meeuputus, isegi nunnu keelele panin täna  tilga mett, eiiii talle see  ei maitsenud ja ta tegi sääred... kuid    kohe oli ka herilane (talle maitseb) platsis, jooksin purgi ja saiaga ruttu tuppa, aga sutsaka sain ikka ära, ai-ai juba punetab...nunnu, tule haava lakkuma, ei too lidus minema..

No kust kuramusest see herilane külmaga ilmus, ah soo neil on ju aknaliistu vahel pesa...oi mu kulmualune läheb paiste...aga homme vaja kontserdile minna...vuih, lähen panen  lahjendatud äädika kompresi peale, ema vanasti ju nii tegi ... mulle ei tule ka midagi targemat pähe....ei vaatan internetist järele, enne kui silm väiksemaks jääb....igal asjal ikka mitu külge..maitsev mesi tõi kurja herilase mulle kallale.... hea veel, et suvi ei ole, muidu oleks terve parv akna vahelt välja ilmunud ja minu mee kallale tulnud
kalli

karud kadunud

Läksin Lõunakeskusesse, et kohtuda  oma targa sõbraga..mõtlesin, et vaatan enne Apollo kohvikusse  minekut ka oma karude orkestri  üle ja  ennäe  imet -  karud kadunud...jäänud on ainult suur foto nendest!? Mis mul üle jäi ronisin ka fotosse...ikkagi orkestri liige..

Vau, Apollos on nii suur valik  häid raamatuid...aga money net.. sirvisime mõnda kohapeal
ja siis läksime kohvitama, suveti on see juba meie kohvikuks muutunud - nii armas..

 Kuulasin suu lahti tema tarka juttu ja mõtlesin, küll on ikka  tarku inimesi siin ilmas, miks jumal mind nii lahtise peaga ei ole õnnistanud, hea et sõprugi selliseid on

 aga kus karud jäid, seda ka tark sõber ei teadnud...
kalli

sügisesajud...

"...sügisesajud nukruse toovad, kargesse õhku seisatab hüüd, hämarais öödes võpatab süda - talvine õhtu tulemas  nüüd..." (H. Jõgioja)...imelik, et juba oma 50.a juubelil ma laulsin seda laulu ja see kuulub siiani  mu lemmiklaulude hulka, eriti sügiseti, samuti  "sügiskuu metsas on käes.."  Kuigi olen elurõõmus inimene,  armastan siiski minoorseid laule rohkem ja elan ennast välja just nendes...vahel istume L-a trepil ja laulame, eriti nüüd kui linnuparved lõunapoole purjetavad ja loodus hakkab närbuma..."pilvede all tahaks lennata teiega koos...", see on kuidagi igatsev kurbus ja hing naudib seda

Volli käest  olen ma õppinud  laulmist mikrofoni ja paremat rütmitunnetust, ta on ääretult musikaalne inimene...armastab samuti minoorseid, Andrei laulab aga lõbusaid laule ja oskab hästi rahvast lõbustada ja kaasa haarata

 Viimane pidu sai siis suvilas peetud ja kolimegi sügisesajude saatel linna...
kalli
pai-pai

õudukas

Jeerum, jeerum  kui ma aias kaalikaid ülesse  kiskusin, siis  lausa ehmusin, üks neist oli nagu õudukas..mõelda ometi tigudele maitseb ka kaalikas, kaks tigu oli  veel sees peidus

kui ma seda  kaalikat veel kunstiliselt töötlesin, muutus ta päris jubedaks, ma ei julge isegi pilti sest ülesse panna, ehmatan veel mõne ära, panin ta  kännu otsa kuivama
Nii see aiatöö käib, et vahel on loodusel oma  imed varuks...sügis alustas oma võidukäiku ja juba puistab kulda lehtedele..vaatasin õhtul seda säravat loojangut...

ilusat päeva

õues on palju söödavat

Õunad näitavad meile juba oma punaseid põski....martsipanid ja klaarid oleme  nahka pistnud, aga need armsad punapõselised õunad ka kuldrenetid  on meil praegu päevakorras, tulge maitsma.. oi ma unustasin igapäevase  hommikuse ploomi söömise - armastan  hommikuti  aiale  ringi peale teha  kõiki söödavat sealt maitsta ...

Ma ei unusta ka porgandit, kurki ja tomatit - vastavalt tujule...alles siis hakkan kohvitama..
täna tuleb mammu ehk ploomijahti ,  Laur alles käis tõi  meile seeni ja tegi ka aiale  ringi peale...

Eile aga ütlesime  suvilanaabritele nägemiseni järgmisel kevadel, vau..  see toimus lauldes ja  tantsides ...igatahes selle suve kired on välja elatud, aga nüüd kaalidele ja porganditele kallale, vaja need ülesse võtta ja keldri viia...
kalli

veidi sportimisest

Armas päike võttis mind ärgates vastu....nii mõnusalt paistab aknast sisse ja soojendab põski...aga ujumas me oma järvekeses enam ei käi...kuidagi ei kipu septembris vette ja ei saa enam kaifi külma vette hüppamisest, see eest käime Auras ujumas, kuigi ainult kord nädalas..aga kui arvestada , et  kord  nädalas ka tantsimas ja + füüsiline töö aias, nii saab sporti omajagu.. oi, unustasin tennise toksimine, sõbrantsiga või teistega pallimängu ... täna aga tulevad laulusõbrad oma pillidega - laulmine ja pillimäng ju samuti koormus ja veel lõhnavate lillede keskel...

 nii et sportida saab omajagu...kaalu igaljuhul juurde ei tule ja ma drenaz-i selga ei roni.....mulle on see igav kohapeal tammumine...las seisab vaatamiseks...L ehk tahab vahel jalalihaseid treenida (ta ju palju autos)...mina käin  jalgsi, ei sõita saan ikka ka, kui tahan...
Aga nüüd  pean  nuputama, mida külalistele pakkuda....peame suvilast lahkumise pidu, tähistame L vanaisaks saamist jne.
päikseline pai teile Tartust!

suur rõõm

Oi, meil on suur rõõm..L sai vanaisaks! Tal on nüüd tütrepoeg...ta on juba 17 aastat olnud vanaisaks minu omadele..väga heatahtlik ja abivalmis olnud nende suhtes ja mul on siiralt suur rõõm, et ka temal on järeltulija...sest õdesid- vendasid tal ei ole ja ta nagu väga ootas, et tal lapselapsi oleks....palju-palju õnne T ja V-le sinna meie pealinna poja sünni puhul ja emaks-isaks saamise puhul!  Uue inimese tulemine siia ilma on alati väga rõõmus sündmus ja seda oodatakse, kunagi saab tema suureks ja siis on tal oma lapsed, nii see inimeste elu  siin maailmas kulgeb....

 L tütrega mu sünnal tantsivad polkat.....kui tore!
saadan mõttes  väiksele beebile ja ta vanematele meie poolt roosid..

kalli-kalli kõigile

põltsamaa tõmmu

Mul käis tädipoeg oma perega külas... tõid mulle armsa roosikimbu  ja grillitud kana, põltsamaa tõmmu, samuti kingituse sünnaks, nad ei olnud veel sünnal käinud, L tuli ka koju ja siis me maitsesime põltsamaa tõmmut. Praegusel ajal on veini valik suur, aga ennem oli Põltsamaa kandis just see  jooks populaarne

 põltsamaa tõmmu on kohalikest mustsõstardest valmistatud, aga põltsamaa kuldne - õuntest

L armastab muidugi Hispaania veine, mina joon vähe...lihtsalt alkohol mulle ei maitse (niigi loll), (lapsed on üldse karsklased)...aga seltskonnas veidi ikka mekin, kasvõi tervise shampust,  nalja sai sellega, kui ükskord siberlaste kokkutulekul me emaga laulsime lobalaulu  "ärge pange mu hauale risti..vaid pange püsti pudel valge viinaga..." teised naersid, et oleme vist napsitajad, aga ema polnud elus peale koduõlle  üldse midagi joonud...On ka anekdood olemas, et jänes ja eesel läksid kahekesi kõrtsi, jänes tahtis eesliga bokaale kokku lüüa, aga eesel vastas, et ei joo - niigi loll..
ilusat päeva

kirjutamisest

Oh issand, kuidas ma julgen küll kõigest blogis kirjutada, aga  ma ju vajan oma tunnete väljaelamist ja mul ei ole muud võimalust..L on mul väga hea elukaaslane, kuid  ikkagi on minul mingid salasoovid ja õnneks ta ei viitsi mu blogi lugeda.. ütleb, et igal lollil oma lõbu...kuid ta on tubli spordi huviline laulu-tantsu mees jne....poeg, kes ehk kriitiline oleks(kuigi hindas mu siberiteemalisi üllitisi) on  ninapidi oma teaduses, tütreke on mul tark ja lepib mu veidrustega, visaku ma kasvõi hundiratast.... kirjutan siin tasapisi  ühte raamatu moodi asja, kuid ei tea, kas ta müüb..kuigi tütar ja Sue tõlkisid mu esimese jutukese "Lapsena Siberisse" ing. keelde (soome keeles on ta juba ilmunud)

 ehk tasub ilmutada ka  raamat meeste ja seksi teemal,  vast sel ei ole väärtust, või on ? (oleneb kuidas välja kukub)...ehk oleks vaja  kirjutada  tõestamaks kui erinevad on inimesed ja kui erinev on suhtumine seksi..üldiselt ajan jama kuid kirjutamist jätkan ....muidugi see minu eesti kirjakeel jätab ka veel soovida, kuigi J.Peegel(olime naabrid) kunagi ütles mulle, et inimene võib ka kõnekeeles kirjutada.. esimese jutukese vaatas mul üle , ei teinudki väga palju parandusi ja kiitis heaks, oli tore mees. Minu austus talle..
kalli ka teile kõigile

jälle kannast

Kanna see on ikka kõige uhkem lill aias, teeb kõikidele teistele silmad ette,  vahel on see nagu fööniks ,  vahel nagu midagi suurt  oranzikat kollast söödavat...küll on kahju, et mu punane kanna talvet üle ei elanud , pole midagi - saab uus tootud....

sest me plaanime  sel sügisel lõunasse minna ja küll ma siis  punase kanna tükikese ka kuskilt noaga urgitsen, sest nende sibul on suur kamakas ja kannatab tükeldamist (pisikese osakese võtmine ei tee kahju) ma olen siingi juba oma kanna juurikast  paljudele jäganud....

 kanna on juba peaaegu minu pikkune, üks kobar õitse juba ära ja üks tuleb veel..
kalli