eluheidik

Läksin eile oma ristsõnade vinjette posti viima, et ehk võidan auto või televiisori.....minnes näen üks noorepoolne mees magab kase naal, mõtlesin, et proovin teda äratada...kuid otsustasin kuna tal viina lõhnad juures olid, et kui ta  minu tagasitulles veel seal on, siis võtan küll midagi ette, sest ei saa ju lasta inimesel ära külmuda....oh ilm on ilus talvine, autod kõik sõidavad, inimesed mööduvad, aga temast ei tee keegi välja...ei olnud mul ka moblat kaasas, et helistada...
Tagasitulles vaatan, tema ikka kase najal aga püüab pead  tõsta ja rääkida... tema juures üks meesterahvas ja püüab ka teda  aidata....ühinesin minagi selle tegevusega, aga püsti me teda ei saanud....otsustasime ikka politseisse helistada, kuigi ta palus, et me seda ei teeks....anus et me aitaks teda Mõisavahe tn-e..küsis kas meil talle tööd pakkuda ei oleks (eesti k)...rääkida sai, aga jalgu alla ei võtnud....
politsei muidugi tuli ja viis ta ära....aga mina olen siiani traumeeritud...kuhu ta peale kainestusmaja sööma, magama läheb!?Kohutav, et  meil nii palju töötuid ja eluheidikuid on....
pai teile

emakesest

Kui õekest käisime vaatamas siis tema soovitas mul ema mälestused ülesse otsida ja ümber kirjutada...ehk  veidike tekstigi  kohendada, et  järeltulevad põlvkonnad saaksid neid lugeda (ema käekiri  raskesti loetav)...

 Tuhnisin  riiulil ja leidsin sealt ka oma laste doktoritööd - tekkis niiii hea tunne, et lapsed tublid on olnud ja teaduses rügavad ka praegu....

 Aga eks emad-isad ole ikka need, kellest me põlvneme ja kellelt oma töökuse pärime.... nii ma siis hakkangi ema mälestusi ümber kirjutama.....
Emakene  kirjutas need küllaltki eakalt, nähes et mina oma jutte kirjutan ja neid lugedes, otsustas ka tema oma elu kirja panna....ma oma viimasesse raamatukesse panin isegi  katkendi ema  mälestustest  tema  käekirjast, sest ta kirjutas nii hoolikalt  ja sirge  ridadega....
aga nüüd on tema kuskil teispoolsuses  ja võibolla isegi  jälgib meid....ei saa kunagi päriselt eitada, mida ei tea...ehk teadus jõuab kunagi ka sinna maale, et saame teada, kas inimesel on aura, hing  olemas, kas see hing kuidagi veel materialiseerub jne. jne..... Mu dr-st tütar vist naerab  kui seda loeb....andku ta mulle andeks...
ilusat saabuvat ööd teile ja tõstke ikka vahel pilgud  tähtede poole, seal on  veel palju meile tundmatut..

kikilipsud

L eelmisel juubelilaulmisel laenas sõbra käest kikilipsu, nüüd käskis osta  temale ka selline, käisin poes ja vaatasin hindu...ahh..otsustasin ise õmmelda, sest  pojale ja A-le olen neid kunagi teinud---lõikasin  ühedelt mammu pükstelt pika riba, kummi mul on ja  hakkasin õmblema, üks on juba valmis, teise teen veel tagavaraks..toppelt ju ei  kärise

L võib nüüd laulda - kikilips teeb mehe  shikiks...
Nii et täna on mul õmblemise tuhin peal, selle kingitud minika pean ka kitsamaks tegema, muidu olen selles nagu emahani...

Lalla-laa....teen lauldes tööd edasi....
ilusat päeva

suusatamas

Tralla-laa, käisime eile suusatamas .....oi kui ilus oli Emajõe kaldaid nautida ja  kraavid olid   vett  täis,  kella  nelja ajal  oli juba pime..aga suusaradadel läksid  tuled põlema ja siis ma läksin oma ringe tegema...ega ma üle kolme  teha ei viitsinud...järgmine kord teen rohkem...ja lasen ehk sealt nõlvakult  allagi, kui muidu ei saa...rada jäine ja kardan kukkumist, siis kasvõi pepu peal.....niiii armas talvine õhk!

 

Suusatamist peab ikka jätkama, kodu tulles oleks nagu tervise pommi saanud...aga kodus ootab meid see naljakas karvakera.........oi ta on armas...kui ma näuma hakkan tuleb kohe mind lohutama...leidis omale ise magamise koha köögikapi otsas, kus vanasti nunnu magas....                                                    

Ilusat ärkamist!

kolmekuningapäev

Täna on siis kolmekuningapäev ja  uut aastat  võib veel  soovida...alates homsest on  see nali läbi...
Mul tuleb lapsepõlvest meelde, et memmega pidime sel päeval laulma piiblist "Kui sind Jordani jões ristiti..."... mulle see üldse ei meeldinud, aga kui ma ei laulnud siis memm tutistas...muidu oli memm väga hea inimene, aga see laul mõjub mulle ikka millegipärast negatiivselt ...
Aga minul on armas lillekalender (igal aastal jõuluvana toob)

Õhtul lähme õekest vaatama, ta juba tasapisi paraneb, igatahes veebruarist tahab ikka õppetööga jätkata...enne tahaks suusatamas ka käia...näis-näis kuidas kujuneb... Kitty preili kohaneb ja tunneb meie seltskonnast juba mõnu...veel informatiivsem pilt temast

kalli

informatiivne pilt

 eile oli see karvapallike  nii aktiivne ja rõõmus suurte ruumide ja elu muutuse üle, et ma ei saanud teda õieti kaadrissegi siis, kui mammu ta   tõi je meid üllatas,  me nägime ainult jooksvat nuusutavat ja ronivat karvakera, nüüd on ta rahunenud... ma lasin tal täna isegi üle ukse õue  vaadata...oooi,kui te oleks näinud kuidas ta silmad lõkkele lõid kui ta leevikesi (kes toitu ootasid) okstel siutsumas nägi, jee see oli talle  alles elamus (oli ju tubane onud), õue ta astuda ei tulgenudki, tormas nagu tuulispask tuppa tagasi ja on rohkem mu jalgadee ümber, et oleks julgem  uusi üllatusi üle elada....eks ta leina kindlasti ka oma perenaist ja endist kodu...paitame siin võidu teda ja minu juba tunneb lõhna järgi ära,käib kogu aeg järel....

Saage siis tuttavaks prl. Kitty eest ja tagant vaadatuna,  eks ole nunnu!?

 ka minu hommikumantliga  oivaliselt sobib...
aga magamisega on  probleem....tuli kohe minu padja peale õrnutsema. temale tehtud asemest ei teinud väljagi....ma ei julge magama jääda, äkki näksab ninast kui norskan, pöörasin talle selja - kus sa sellega, tuli teisele poole - ikka ninad koos...tahab nii õrnust...L juba ütles, et talle polegi enam ruumi peab vist kassi pessa minema...üldiselt - elu segi pööratud...ma ei julge kassiga ninapidi koos magada...nüüd tulin ülesse ja mõtlen kuidas oma isiklikku patja selle kassipreili käest kätte saada....ei muidugi ta tuli ka ülesse - vist abiks mõtlema....homme lähen targa sõbra käest nõu küsima, et kuidas saaks oma padja kätte..ja et olen harjunud rohkem mehega magama kui kassiga...no on alles tiiger-koer ilma loodud.. tahab võimu minu käest haarata...äkki mammu tahab ise  selle lemmikuga ühel padjal magada!?
ilusaid unenägusi...meie könutame kassiga põrandal, tal on vist minu sõltuvus tekkinud...tõin küll mitu patja maha...vaatan kuidas saan mõne päris omale haarata, sest L saatis meid juba p-e.....

uus lemmik

Jeee,mulle toodi uuel aastal lemmikloom..mammuke ja T tõid....aga võta näpust ma ei saa aru mis loomakesega tegemist on, pea nagu kassi oma aga saba  koera oma, tagant vaadates koer mis koer..

kassil ei ole ju rõngas saba, tegelikult ma olen angoora kasse vähe näinud ka..oh imet. missuguseid  kasse siin ilmas küll on ! aga muidu armas(9 kuine) ja elurõõmus mängukerake....pilti õieti teha ei saa...sest tormab ringi ja uudistab uut kodu
aga maru põnev, nüüd om mul uueaasta soovija olemas kui teisi käepärast pole....
see mängukera teeb palju  nalja ja pahandust, mu armsad orhideed tegid juba  koos oma alusega õhulennu...ühel armsal lillekesel näriti  pool ära...minu lemmik kohvitass on  juba kildudeks...ei ma pean selle naljakera vist ketti panema..
kalli

minu Tartu

Oh, mu Tartu, käisin täna sinu pidurüüga hüvasti jätmas...sest varsti oled sa jälle argipäevane...on jõulud möödunud ... uus aasta saabunud ja jälle algab meil  igapäev

Aga sinu  pühadeaegne ilu jääb veel kauaks südant soojendama...
sa minu armas linnake...

 

kallistused teile siit Tartust

Tartu Jazzklubi

 päevad lähevad juba kukesammul  pikemaks...ja siis ehk tulevad päikserohkemad päevad ja siis lõpuks kevade .....käisime täna veel linna ilu imetlemas ja istusime Tartu jazzklubis (varem oli seal ülikooli kohvik)...mulle väga meeldib seal

kuna me oleme jazzi ja rocki kummardajad siis otsustasimegi seal edaspidi tihedamini käima hakata
ilusat õhtut teile!

uus aasta

Ja ongi käes aasta 2013! ....kuid  mõõnad-tõusud  käivad ikka ajaga kaasas...õnneks olen jälle tõusu lainel ja tunnen rõõmu uuest aastast ja selle esimestest päevadest....mu lapsekesed on mind juba kõik õnnitlenud, kes Rootsist, kes Inglismaalt ja tunnen nende tugi ja lähedust, tervis stabiliseerus ja saan jälle täiel rinnal armast elu nautida  ....samuti oma kaunist linna imetleda, mis on veel pidurüüs

Käisin täna oma armsa ülikooli juures ja istusin isegi veidi aega Werneris, need on minu harjumused ja neist lahti ei saa...beebipere kinkis meile jõuludeks  reisipaketi neljale laevaga Rootsi...saan siis ka tütre pool soola-leival ära käia...nii armas Tuuli poolt....
aga õues paistab praegu päike!
uueaasta kallistus!